Kokku soovib hankel osaleda 139 avaliku sektori asutust, mille hulka kuuluvad näiteks tervishoiuteenuste osutajad, hoolekande- ja riigiasutused ning kohalikud omavalitsused. Hankega on reserveeritud võimalus osta kokku ligi 130 miljonit ühikut erinevaid vahendeid ning hanke piirmaksumuseks on kuni 81 miljonit eurot.

Tegelik kogus ja maksumus kujunevad minihangete tulemusena raamhanke sees, iga asutus lähtub oma varudest ja vajadustest. Kogu maht nii kogustes kui ka rahalises väärtuses jääb tõenäoliselt väiksemaks maksimumist, kuna asutustel on olemas ka juba eelnevad varud.

Aabi sõnul peaks hange lahendama mure, kas koroonaviiruse uueks tulekuks jätkub isikukaitsevahendeid.

"Seal niisugune orienteeruv summa, mis broneeritakse ära, on 81 miljonit ehk asutused, ettevõtted, kõik, kes on andnud oma tellimuse. Praktikas ta nii suureks kindlasti ei kujune. Praegu on see koht, kus erinevad tarnijad, tootjad pakuvad oma hinda ja siis lukku lüüakse see juuli alguses," selgitas Aab täna "Aktuaalses kaameras".

Minister lisas, et kaitsevahendite osas saab Eesti nüüd loota ka kodumaistele ettevõtetele, kus hakati viirusepuhangu ajal kaitsevahendeid tootma. Üks sellistest on Jõgeval töötav mööblitehas Softcom. Seal tehakse kirurgilisi maske, mida varem Eestis ei toodetud ja tuli sisse osta.

"Me ei ole erinevatel põhjustel täisgaasiga veel tootmist pikemat aega saanud käigus hoida, aga projektvõimsus tänase teadmise järgi võiks olla kuni miljon maski kuus," rääkis Softcomi juhatuse liige Andrus Toom.

Koroonakriisi ajal oli suur puudus materjalist, millest saanuks maske teha.

"Me oleme väga tõsiselt teinud koostööd Eesti firmadega. Võib-olla väike klaster hakkab tekkima isikukaitsevahendite tootajatest, eriti, mis puudutab just maske ja maskides kasutatavaid materjale," ütles Toom.