82% eurooplastest kardab majanduskriisi ja selle tagajärgi

Sel suvel viis National Geographic kanali tellimusel GfK uuringuinstituut 16 Euroopa riigis läbi uuringu, et teada saada, mida eurooplased kardavad.

Uuring viidi läbi selleks, et toetada 12. septembril National Geographic kanalil esilinastuvat saadet “Viimsepäevaks valmistujad”, teatas telekanal Fox.

Peamised tulemused:

- Kuigi kõik riigid kardavad majanduslanguse tagajärgi, siis kõige tugevam hirm on hispaanlastel, lõuna eurooplastel ning inglastel. Hirm on väiksem Põhjamaades, Bulgaarias ja Venemaal.

- Põhja Euroopas ja Saksamaal muretsetakse rohkem tervise probleemide kui kriisi pärast.

- Teised hirmud, mis uuringu käigus välja tulid on töötusemäär (37%), maailma kokkuvarisemine (29%), pankrot (26%), pensionite kärped (23%) ja terrorism(22%). Hirm on suurim Norras, Venemaal, Inglismaal ja Türgis, väiksem Lõuna Euroopas

- Pooled eurooplastest tõdesid, et nad teeksid asju teisiti, kui teaksid, et maailmalõpp on tulemas. 32% nentisid, et nad koliksid maale ja hakkaksid põlluharimisega tegelema, kui maailmalõpp peaks saabuma.

- Ainult 3% vastanutest usaldavad oma riigi poliitikuid, 61%väitsid, et usaldavad vaid ennast.

- 49.4% vastanutest usuvad, et Saksamaa on Euroopas kõige ohutum koht, kus elada, kui peaks toimuma majanduse või looduse kokkukukkumine. Teisel kohal oli Norra ning kolmandal Inglismaa.

Uuringus osalenud riikidel on väga palju ühist, kuid tuli välja ka palju erinevusi. Kõige suurim hirm, mida eurooplased tänasel päeval kardavad on ikkagi majanduskriis.

Uuringus osaleid 18-49 aastased inimesed 16. erinevast riigist (igast riigist osales 300 vastajat): Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Inglismaa, Holland, Taani, Norra, Soome, Eesti, Poola, Venemaa, Kreeka, Türgi ja Bulgaaria.
Väga tugevad erinevused on lõuna ja põhja riikide vahel ning tulemused ei jäta ruumi vigadeks.

Huvitavaid fakte Eesti kohta

Eestlased on kõige enam mures poliitika (korruptsioon ja valitsuse ükskõiksus), seejärel majanduse (majanduse langus, suurenevad hinnad) ning viimasena tööga seotud probleemide pärast (madalad palgad, tööpuudus ja töökohast ilmajäämine).

Kui majandus peaks kokku kukkuma, siis eestlased koliksid Norrasse, kui aga juhtuks looduskatastroof, siis eelistavad nad enda riiki. 95% vastasid, et majanduslangus hirmutab neid rohkem kui looduskatastroofid.

Neli inimest kümnest teeks asju teisiti, kui maailmalõpp saabuks, näiteks oleksid koos oma perega (72%) või reisiks (66%). Kui peaks juhtuma suur katastroof, siis eestlased usaldaks eelkõige ennast (71%) ja seejärel alles sõjaväge ning politseid (47%). Üks kolmest vastanust ei muudaks oma elu mitte mingil juhul.