A Le Coqi juht ähvardas 1,50-eurose pooleliitrise õlle hinnaga
A. Le Coqi juht Tarmo Noop rääkis ettevõtte töötajatele uue valitsuse alkoholipoliitikast ja selle mõjust ähvardades töötajaid, lubades tulevaks aastaks erakordselt rasket aastat.
Avaldame kirja täispikkuses.
Head kolleegid!
2017. aasta saab meile olema erakordselt raske ja väljakutseid täis aasta.
Te kõik olete juba kuulnud meie valitsuse soovist tõsta lahja alkoholi aktsiisi. Tegelikkuses see tähendab 10%-list tõusu 01.02.2017, mida kahekordistatakse 01.02.2018. aastaks (50% 01.07.2017, 50% 01.02.2018). Kokku tuleb meil aktsiisitõus 2,2 korda.
Taolisi drastilisi muudatusi pole ükski riik siiani teinud. See toob enesega kaasa õlle ja lahjade alkohoolsete jookide 50%-lise hinnatõusu ja Eestis saab peale seda lahja alkohol olema absoluutselt kõige kallim alkohol sissetuleku kohta terves Euroopa Liidus.
Taoline tõus teeb näiteks 0,5 liitrise õllepudeli hinnaks 1,5 EUR, samal ajal kui Lätis on see 0,5 EUR. Seega vahe Lätiga saab olema 1 EUR/0,5 l pudeli kohta või 11 EUR õllekohvri kohta. Meie õllekohvrite hinnataseme vaheks Soomega jääb ainult 2 EUR ja see toob omakorda kaasa travel-trade’i kaubanduse mahu kadumise sellel suunal.
Hinnavahe Lätiga saab olema Euroopa Liidu suurim hinnaerinevus kahe naaberriigi vahel, mis toob enesega kaasa Eesti-sisese müügi languse hinnanguliselt 50% ja selle kolimise Lätti (näiteks Taani ja Saksamaa vahel on 2,5 korda väiksem hinnaerinevus, kui meil saab olema Lätiga ja see on kaasa toonud selle, et 40% Taani õllest ostetakse Saksa piirilt). Arvestades ka põhjapiiri ärakukkumist, saab meie müügilangus lahjas alkoholis olema 60%.
Mida see siis tähendab:
1) Riik mitte ei võida, vaid kaotab maksutulu. Kui plaaniti saada 60 mln täiendavat maksutulu aktsiisidelt, siis seda ei saada ja kaotatakse ka täiendavalt käibemaksu pealt 40 mln EUR, vahe planeerituga 100 mln EUR ja seda ainult lahja alkoholi pealt! Tegelikkuses viib õlleostude kolimine Lätti enesega kaasa ka kange alkoholi turu ja sealt jääb riigil täiendavalt saamata ca 50 mln maksutulu. Huvitav, millest siis hakatakse tegema õpetajatele, politseile jne palgatõusu?
Riik kaotab lisaks ka oma konkurentsivõimet ja tervisekahjud alkoholi tarbimisest mitte ei vähene, vaid suurenevad, kuna hakatakse ostma rohkem alkoholi (piirilt ei osteta mitte pudelite, vaid kümnete kastidega).
2) Turistide arv Soomest väheneb minimaalselt 2 korda, mis toob kaasa käibe vähenemise hotellides, restoranides, juuksuritel/kosmeetikutel jne. See omakorda toob kaasa töökohtade ja maksude täiendava vähenemise.
3) Kaupmeestele tähendab see alkoholi käibe 50%-list vähenemist, maakaupluste sulgemist, töökohtade kaotust, investeeringute peatumist ja järjekordselt kaotab ka riik täiendavat maksutulu nendest muutustest.
4) Pandisüsteemile tähendab see sadade miljonite pandita pakendite tulekut turule, mida ei saa tagastada. Suurimaks kaotajaks on keskkond ja me oleme tagasi seal, kus loodust risustavad joogipudelid.
5) Meile tähendab 60%-line müügilangus seda, et me ei pruugi enam olla suutelised kasumit teenima. See tähendab paratamatult investeeringute peatumist, kindlasti mingil määral ka töökohtade kaotust, palkade külmutamist jms.
Milline täpselt tulevik saab olema, ma ei tea. Igal juhul me võitleme kõvasti selle plaani vastu ja loodame, et sellisel kujul see lõplikult ei teostu, kuid samas peame me ka valmis olema halvimaks.
Meile jääb üle tõenäoliselt küsida – kas siis tõesti see ongi see uue valitsuse uus majanduspoliitika, mis meid kasvule viib?
Elame-näeme!
Tarmo Noop
