Aabi küsimused tunneli kohta silitasid Vesterbackat vastukarva

 (15)
Peter Vesterbacka Tallinna Linnavolikogus
Peter Vesrtebacka, kes müüb Tallinn - Helsingi tunnelisse juba 2024. aastaks pileteid, tundis ennast Eesti valitsuse poolt porojekti kohta esitatud täiendavate küsimuste pärast häirituna.Foto: Mana Kaasik

Soomlased näevad riigihaldusministri Jaak Aabi poolt Soome lahe tunneli rajamise idee kohta Peter Vesterbackale saadetud küsimustes kriitikat ja süüdistusi, projekti juht aga heidab ette viivitamist.

Eestis on intensiivistunud kriitika Soome kavandatud Tallinna tunneli erafinantseerimise vastu. Mõjukas päevaleht Eesti Päevaleht teatas teisipäeval, et Eesti valitsus on andnud projekti kavandajatele viimase võimaluse oma vastuseid täpsustada, kirjutas Helsingin Sanomat.

Eesti uue valitsuse riigihalduse minister Jaak Aab on ajakirjandusele antud intervjuudes, aga ka rahandusministeeriumi veebisaidil süüdistanud Peter Vesterbackat ja tema kaastöötajaid ebapiisavas ettevalmistamises ja ebapiisavas aruandluses.

Abi sõnul on paljud asjad endiselt ebaselged. Minister soovib vastuseid küsimusele, kas Tallinna tunnel on era- või avalik projekt, kuidas seda rahastatakse ja kas see on tasuv.

Samuti pole selge, kuidas tunnel Rail Balticuga ühendatakse ja kas Eesti riik võib sellega kaasneda täiendavaid kulusid.

Seotud lood:

Eesti Paevalehe kolmapäevases juhtkirjas peetakse ministri küsimusi õigustatuks, sest valitsus peab nüüd otsustama tunneli edasise kavandamise, nagu seda nõuab Eesti seadusandlus, märgkis Helsingin Sanomat.

Otsuste tegemine on Eestis viibinud rohkem kui kuus kuud. Vahepeal on muutunud ka riigi valitsus.

Eelmise aasta detsembris esitas Vesterbaka juhitud Finest Bay Area Eestile taotluse alustada keskkonnamõju hindamist (KMH) ka Eestis. Soomes on KMH menetlus juba käimas.

Soomes hõlmab KMH protseduur tulevaste projektide uurimist ja otsuste ettevalmistamist. KMH menetluse tulemuste põhjal saab teha otsuseid ehitusprojektide ja nende üksikasjade, näiteks tunneli paiknemise kohta.

Helsingin Sanomate väitel Eestis sarnast keskkonnamõju hindamise protseduuri ei ole, samal ajal Eesti eriplaneering on sellest väga erinev protsess. See ühendab palju tsoneerimisetappe ja on väga oluline, mistõttu võtab selle algatamise otsuse vastu valitsus.

Soomes saab KMH protsessi algatada projekti arendaja ja ehituse üle otsustatakse alles pärast paljusid erinevaid kavandamisetappe.

Soomes tunneliprojektiga seotud planeerimisotsused hõlmavad näiteks Uusimaa piirkonna ja linnade planeeringuid.

Lisaks Finest Bay Areale on Eesti valitsus saatnud täpsustavad küsimused Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning Helsingi linnale.

Helsingi ettevõtlusosakonna äriteenuste juhi Ulla Tapanineni sõnul soovib linn statistikat Helsingi ja Tallinna vahelise liikluse kohta.

„Statistikaga tegeleb Soome transpordiagentuur, seega ütlesime, et peaksime tegema koostööd teede- ja kommunikatsiooniministeeriumiga,“ ütles Tapaninen.

Vastused saadetakse Eestisse pärast puhkuste aja lõppemist.

Peter Vesterbacka sõnul küsib Eesti valitsus küsimusi, millele Finest Bay Area on erinevatel puhkudel juba mitu korda vastanud.

„Kui ütleme, et see on eraviisiliselt rahastatav projekt, siis seda rahastatakse eraviisiliselt. Eesti riigilt ega Soome riigilt ega linnadelt raha ei taotleta, ”ütleb Vesterbacka.

Ta tõlgendab lisaküsimusi peamiselt viivituste taktikana.

“Müüt teisest ametlikust projektist elab siiani. Kuid mis on organisatsioon, kes seda juhib? Kus on selle eelarve? ”Küsib Vesterbacka.

Mõlemad riigid on teatanud, et neil pole tunneli ehitamiseks vahendeid. Samuti ei oodata Euroopa Liidult lähiaastatel mingit tuge.

Finestlinki projekti lõpparuanne valmis poolteist aastat tagasi linnade, maakonnanõukogude ja ministeeriumide poolt. Selle põhjal on projekt nii mahukas, et see nõuab kaasrahastamist Euroopa Liidu poolt.

Finest Bay Area sõlmis märtsis Hiina Touchstone Capitali fondiga tunneliprojektiks 15 miljardi dollari suuruse eellepingu. Maailma suurima ehitusettevõttega CREC on tunneli ehitamiseks allkirjastatud eelleping.

Esiteks soovib Finest Bay Area KMH aruande põhjal välja selgitada, milline poliitika on keskkonnale kõige parem, ning jätkab selle kallal tööd. Ühtse poliitika kavandamine maksaks kümneid miljoneid eurosid.

Tunnel on plaanis lõppeda Tallinna kesklinnast ida pool Ülemiste lennuvälja lähedal. Eelmise aasta kevadel valis Uusimaa maakonnavalitsus tunneli ainsaks planeerimisreservatsiooniks marsruudi läbi Helsingi. Maakonna volikogu arutab projekti sügisel.

Loe lähemalt HSist.