Sosaare sõnul esindab tema juhitav konsultatsioonifirma grupi isikute investeeringut.

"Nad on osaliselt seotud kalaäriga, osaliselt on finantsinvestorid," ütles ta.

Sosaare sõnul oli suve hakul sadamas pankrotieelne seis.

Dirhami sadama omanikud olid perekond Mellese firma Jarmi ja valdusfirma Lääne Kalur.

"Aktsiakapital oli viigis, senised omanikud olid patiseisus," hindas Sosaar.

Paari aasta taguses Vene majanduskriisis suuri kaotusi kandnud Jarmi-nimeline firmade grupp oli selle aasta alguseks oma majandustegevuse sisuliselt lõpetanud.

Jarmi käibed ulatusid enne Vene majanduskriisi kümnete miljonite kroonideni. 1996 oli firma käive ligi 40 mln, mullu oli see kahanenud 1,6 miljoni kroonini.

Ettevõte vahendas peamiselt teraviljasaadusi Venemaalt Taani. Majanduskriisi järel üritas firma teravilja kasvatada, rentides ligi 300 hektarit põldu, ja ajada Venemaaga puiduäri.

Esmaspäeval kuulutas Lääne maakohus välja AS Jarmi pankroti.

Pankrotihaldur Tiit Joosti esialgsel hinnangul on firmal võlga kuus korda rohkem kui vara: võlgu ligi 12 miljonit krooni, vara aga kahe miljoni väärtuses.

Suurim võlausaldaja on Eesti Ühispank. Koos Jarmi tütarfirmale Jarmi Agro antud käendusega on panga nõue umbes 3,5 mln kr.

Joosti hinnangul saab pank pandiga tagatud nõude kätte.

Tänavu kevadel omandas võlgadesse sattunud firmas osaluse Aare Sosaar. Uus nõukogu otsustas suvel alustada eelmise juhtkonna tegevuse uurimist.

Sosaar nimetas Jarmi majandustegevust häguseks.

"Mulle on jäänud mulje, et suurem osa võlanõuetest kuulub Mellese offshore firmadele," ütles Sosaar.

Jarmi firmade grupi asutaja Jaak Melles keeldus toimunud tehinguid ja Jarmi pankroti põhjusi Lääne Elule kommenteerimast.

Jarmi omandamisega läks ka kontroll Dirhami sadama üle uutele omanikele.

"Mulle tehti ettepanek ettevõte saneerida," ütles Sosaar. "Üks tähtsamaid Läänemaa sadamaid oli hävimas."

Firmade saneerimisele keskendunud Sosaare hinnangul on Dirhami arenguvõimalused võrdväärsed Pärnu sadamaga.

"Vaadake Pärnut, te näete miljoneid kroone maksnud investeeringuid," ütles Sosaar.

AS Dirhami Sadama nõukogu endine liige, Haapsalu kalatööstuse Hako tegevjuht ja omanik Raine Kaljula polnud Dirhami tulevikuväljavaateid hinnates kuigi optimistlik.

"Läänemaa kalanduse tarbeks on Dirhami väga vajalik," ütles Kaljula. "Aga kalapüük on kehvaks jäänud, paljukest neid kalatööstusigi siin veel tegutseb."

Kaljula hinnangul ei jätku kaupa, mida sadama kaudu vedada.

" Kolmel viimasel aastal on suurema osa sadama käibest andnud kalalaevad," ütles Kaljula. "Turbalaevu ikka suviti mõni läheb, aga lähim raudteeharu lõpeb Taeblas ja Paldiski sadam peaks selle piirkonna kaubaveo vajaduse katma."

Sosaar nõustas mullu sügisel Virtsu kalatehase üle võtnud võlausaldajaid.

Viimastel nädalatel kogus ta tuntust ERA Panga omaniku Andres Bergmanni vastase pankrotiavaldusega, konsulteerides ERA Liisingu uusi omanikke.