Redgate Capitali juhatuse liikme Aare Tammemäe sõnul erinevalt lõunanaabritest aktiivne kauplemise turg Eestis puudub, võlakirju hoitakse lunastamiseni ning need ei liigu mitte börsi kaudu, vaid käest-kätte. “Eesti turul emiteeritakse peamiselt kõrgema krediidiriskiga ettevõtete võlakirju ja mitmesuguseid projektivõlakirju. Erinevalt Lätist ja Leedust puuduvad meil näiteks valitsuse võlakirjad, kuna kohalikud omavalitsused saavad raha soodsamalt pankadelt ning riik võlakirjaturult täna raha ei kaasa.” lisas Tammemäe.

Eesti võlakirjaturg oli 2013. aastal oluliselt aktiivsem kui 2012. aastal. Kokku emiteeris 2013. aastal võlakirju 13 ettevõtet ja 1 kohalik omavalitsus kogumahus 95 miljonit eurot. Neist suurim oli Sharp Investmentsi võlakirjaemissioon mahuga 39 miljonit eurot.

Ainuke kohalik omavalitsus, kes võlakirju emiteeris oli Tartu linn mahus 19,7 miljonit eurot. Suurima investorite arvuga ja kõige pikem (8 aastat) oli LHV grupi võlakiri. Lisaks emiteerisid võlakirju mitmeid tarbijakrediiti pakkuvad finantsettevõtted, kinnisvaraarendusega seotud firmad, ning tootmisettevõtted, kes soovisid võlakirjade abil kaasata kasvukapitali. 2014. aasta esimeses kvartalis on korraldatud neli võlakirjaemissiooni kogumahus 3,3 miljonit eurot. NASDAQ OMX Balti võlakirjade nimekirjas ei ole ühtegi Eesti päritolu emitenti.

Tammemäe sõnul on Eestis institutsionaalne investorkond väike ning võlakirju ostavad peamiselt Eesti, aga ka Läti ja Leedu jõukad erainvestorid. “Eestis on tekkinud uus eraisikutest investorkond, kes ei ole kõrgetest tootlustest ärahellitatud, teenib pigem kõrgemat palka või võtab dividende ning otsib pangadeposiitide ja kinnisvarainvesteeringute kõrval alternatiivseid rahapaigutusvõimalusi.” selgitas Tammemäe.
Tammemäe hinnangul on Eestis tänane olukord võlakirjade turu edasiseks arenguks soodne, kuna turu intressikeskkond on madal. “Võlakiri on sobiv finantsinstrument ka keskmisele palgasaajale või ettevõtjale, kuid täna nende jaoks sobivaid, näiteks madalama riskiga riigi- või riigiettevõtete võlakirju, Eesti turul veel ei ole. Selliseid võlakirjad oleksid heaks investeerimisobjektiks ka pensionifondidele. Näeme, et sarnaselt Läti ja Leeduga võiks lähitulevikus Eestis midagi sellist turule tulla.“ kirjeldas Tammemäe turu potentsiaali.

Läti ja Leedu võlakirjaturg on Eestiga võrreldes märksa aktiivsem. “Riigi võlakirjade turg on edukalt toiminud juba kümneid aastaid ning seetõttu on lõunanaabrid oma kapitalituru arendamisel meist sammu võrra ees.” selgitas Redgate Capitali võlakirjade projektijuht Andrei Zaborski.

Sel aastal on Läti riik korraldanud kaks ühe miljardi eurose mahuga ning Leedu Vabariik 500 miljoni eurose mahuga rahvusvahelist võlakirjade emissiooni. Kõikidel juhtudel on võlakirjad noteeritud Luxembourgi börsil.
Ka Eesti üks vähestest rahvusvahelise võlakirjaturu emitentidest, Eesti Energia, käis aasta alguses oma laenumahtusid suurendamas ning juba olemasolevale emissioonile korraldati 100 miljoni euro väärtuses lisaemissioon, mis tõstis emissiooni kogumahu 400 miljoni euroni.