Aasia: Hiinlastes on tärganud huvi Eesti vastu
Alates 1978. aasta reformist on Hiina majandus avanenud ja teinud läbi erakordseid muutusi. Praeguseks on Hiina üks maailma kõige kiiremini arenevaid riike ja juhtiv otseinvesteeringute saaja. IMF-i andmeil on Hiina kaubavahetuses maailmas teisel kohal, s.t ta on suurim eksportija ja suuruselt teine importija.
Balti riigid on tihti paljude hiinlaste jaoks unustatud maa, kuid viimasel ajal vaatavad Hiina investorid üha enam Balti riikide poole, sest nende huviorbiiti on jõudnud rahvusvaheline logistika.
Balti riigid omakorda tutvustasid end edukalt 2010. aasta Shanghai Expo maailmanäitusel. Shanghai Expo ajal kohtusid Eesti logistikasektori juhtivad tegelased Hiina ettevõtjatega. Mitmed Eesti turismi edasiviijad, sealhulgas Nordic Hotels, Reval Hotel, Elujõud OÜ, Olympic Casino, Via Hansa Eesti AS jt külastasid samuti Hiinat.
Hiinaga koostööpotentsiaali pakkuvad valdkonnad on tekstiilitööstus, tollitehnoloogia, puidu- ja toiduainetööstus, IT, biotehnoloogia ja põlevkivitööstus. Värskematest trendidest tuleb mainida ka Hiina huvi Eesti IT- ja teiste innovaatiliste sektorite vastu. Hiina ärimeestele on tutvustatud Eesti e-lahendusi alates politseiameti elektroonilisest keskkonnast e-kooli ja digiretseptideni.
Eesti loodab omakorda ligi meelitada veelgi enam Hiina investeeringuid ja soovib, et rohkem Hiina ettevõtteid kasutaks Eesti sadama- ja transiidivõimalusi. Hiinale pakub erilist huvi Eesti roll transiitriigina, kust kaup liigub Lääne-Euroopasse ja Põhjamaadesse. Projekti elluviimiseks on Eesti Raudtee ja Shanghai Raudtee kirjutanud alla koostööprotokollile. Peale selle loodab Eesti arendada koostööd meretranspordis.
Juba üsna laialt on arutatud Tallinna sadama projekti, sest just sellel on suurimad kaubamahud ning sobiv baas jaotuseks ja logistikaks. Arvestatav ettepanek on Eestile siiani olnud Hiina Ningbo sadama pakkumine hakata pikaajaliseks koostööpartneriks, kes aitab edendada Tallinna sadama kaubamahtu ja transpordivõimalusi. Eelmisel aastal võõrustas Tallinna sadam kaht Hiina äridelegatsiooni: märtsis külastasid Eestit Lianyuang Port Group Ltd ja Shipping China, kelle suurim eesmärk on Hiina ja Euroopa vahel alternatiivse kaubaveokonteinerite liinirongi käivitamine. Teisena viibis maikuus Eestis Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu 11. alalise komitee aseesimehe Jianmin Hua delegatsioon. Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri sõnul toetab Eesti valitsus kahe sadama koostööd ja riikide logistikaettevõtteid, et mõlemad pooled alustaksid peatselt reaalset koostööd.
Eesti liitus hiljuti koos Rootsi ja Soomega regionaalse uurimisprojektiga BENCH („Beneficial business relations between the Central Baltic region and China” – „Balti regiooni ja Hiina tulusad ärisuhted”), mille eesmärk on kaubavahetuse suurendamine Hiinaga ja Hiina investeeringud Balti regiooni kaubanduse ja tööstuse edendamiseks. Eesti poolelt panustavad sellesse aktiivselt Tartu ülikool, Tartu teaduspark ja Eesti kaubandus-tööstuskoda.
Mõni aasta tagasi oli Eestis registreeritud vaid väike hulk vähese kapitaliga Hiina ettevõtteid, kelle peamised tegevusvaldkonnad olid kaupade hulgi- ja jaemüük ning vaba aja sisustamine (restoranid). Enamik nende äride eestvedajaid olid üksiktegijad.
Eelmise aasta Shanghai Expo maailmanäituse mõjul vaatab järjest rohkem Eesti ettevõtjaid Hiina poole. Eesti valitsus on Hiina-koostöö potentsiaali hoogustamiseks korraldanud ärivisiite Hiinasse. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esinduskontor Shanghais töötab selle nimel, et aidata Eesti ettevõtetel minna Hiina turule.
Kahe riigi ärikoostöös annab praegu endiselt tooni import Hiinast, kuid üha rohkem Eesti ettevõtteid on ka valmis oma kaupa Hiinasse eksportima. Mõned neist (näiteks IT- ja metsandussektoris) on algatanud praktilisi rakendusi ja teinud esimesi edusamme. Mõni Eesti ettevõte on edu nimel viinud isegi juhtimise üle Aasiasse, näiteks Guardtime OÜ peakorter asub Singapuris.
Muidugi lahutab Eestit ja Hiinat hulk kilomeetreid ning kahe riigi ettevõtetel on üksteise kohta vähe informatsiooni. Eesti ettevõttele tundub Hiina turg liiga suur, kuhu võib lihtsalt ära kaduda. Samal ajal peab Hiina ettevõte Eesti turgu liiga väikeseks ja märkamatuks. Eesti elanikkond ja imporditellimused on väikesed – seetõttu on väga keerukas Hiina tootjate tähelepanu haarata ja madalamaid hindu kaubelda.
Eesti ettevõtetele tuleks kasuks, kui nad läheksid Hiina turule koos teiste Balti riikide ja Põhjamaade ettevõtetega. Teisalt peaksid Hiina ettevõtted nägema Eestis väravat Euroopa Liitu, mitte üksikut väikest riiki.
