Aasias on tuumajaamabuum täies hoos, Euroopas ollakse veel veidi kõhklevad
Kõige ägedama tuumajaamaehitus käib praegu Indias – seal on pooleli seitsme reaktori ehitamine ja plaane peetakse veel 19 rajamiseks. Hiinas on pooleli viie reaktori ehitus, lisaks on kavandamisel veel 63. Kui plaanid teoks tehakse, kasvab tuumaenergia tootmine Indias järgmise 15 aastaga kaheksa korda ja Hiinas rohkem kui viis korda.
Venemaa plaanid on samuti suurejoonelised – meie idanaabri tuumajaamade arv võib lähema 15 aastaga kahekordistuda. Pärast Tsˇernobõli katastroofi sˇokiseisundisse sattunud Vene tuumaenergeetikute uus tulemine sai alguse 1990. aastate lõpus, kui neil õnnestus sõlmida lepingud tuumajaamade ehitamiseks Iraani, Indiasse ja Hiinasse. Venemaa enda territooriumil on 2000. aastatel seni käiku antud kaks reaktorit (Volgodonsk-1 ja Kalinin-3). 2009. aastal peaks lisanduma Volgodonsk-2 ja 2011. aastal Kalinin-4. Kaugematesse plaanidesse kuulub muuhulgas Eesti-lähedase Leningradi tuumajaama kahe energiabloki uuendamine ning samasse nelja täiendava reaktori ehitamine.
Ka meie põhjanaaber Soome ei karda tuumaenergiat – 2002. aastal tehti Soomes otsus ehitada riiki viies tuumareaktor, Olkiluoto-3 (selle reaktori ehitusest oli pikemalt juttu Ärilehes 5. aprillil 2006). See oli esimene tuumajaama ehitamise otsus Euroopa Liidus pärast rohkem kui kümneaastast pausi. Põhiargumentideks tuumajaama ehitamise poolt olid madal kilovatt-tunni hind ja selle hinna vähene sõltuvus kütusehindade kõikumisest maailmaturul, kuid olulised olid ka Soome energiasõltuvuse vähendamine ning keskkonnasõbralikkus võrreldes alternatiivi ehk Venemaalt imporditaval gaasil põhinevate elektrijaamadega.
Rootsis on tuumaenergia teemal palju sõnasõdu peetud ja kaks täies “elujõus” reaktorit suletud. Tuumaenergiast loobumise mõtet Rootsis siiski pole, praegu püütakse seal allesjäänud kümne tuumajaama võimsust suurendada, et asendada võimsusi, mis kaotati Taani pealinnast Kopenhaagenist kõigest 30 kilomeetori kaugusel asunud Barseback-1 ja Barseback-2 sulgemisega. Rootsi energiapoliitika tulevane suund on segane, ent tõusul paistavad olevat tuumaenergeetikat pooldavad jõud.
Balti tuumajaamaprojektis osalust ihkav Poola valitsus on võtnud seisukoha, et CO2 ja väävlisaaste vähedamiseks ning energiaallikate mitmekesistamiseks peab kohe hakkama tegutsema selle nimel, et 2020. aasta paiku saaks käiku anda Poola esimese tuumajaama. Valgevene kavandab tuumajaama ehitamist Mogiljovi kanti – ehitus peaks algama 2010. aastal ning jaam valmima 2015. aastal.
