Aasiasse laienedes kaalu Malaisiat


“Eestlasi pole siin kohanud, aga lisaks soomlastele on rootslased, norralased ja taanlased väga aktiivsed,” ütleb Eija Tynkkynen, FinPro Kagu-Aasia keskuse juht.

Soome saatkond ja kaubanduskeskus FinPro asub Kuala Lumpuri kesklinnas. Kui EAS-il on juba kümme välisesindust, siis FinProl on neid koguni 50. Malaisias tegutseb vähemalt 45 Soome firmat – just nii palju liikmeid on Soome-Malaisia kaubanduskojal. Kuala Lumpuri õlle- ja juustufestivalil olid kohal Valio ja Sinebrychoff ning Soome marjaliköörid, kuid kõige põnevamat maitseelamust pakkus kohalikele määrdejuustuga piparkook.

Malaisia riik sai mullu 50-aastaseks. Selles kuningriigis kuningaks ei sünnita, kuninga valivad osariike esindavad sultanid iga viie aasta järel. Malaisia on Kagu-Aasia tiiger, pindalalt pea sama suur kui Saksamaa, elanikkonnalt suurem kui Põhja- ja Baltimaad kokku. Malaisias asub kõrgeim Himaalaja ja Paapua Uus-Guinea vaheline mägi, ehitamisajal maailma kõrgeimad kaksiktornid Petronas Twin Towers, kohalik elektroonika- ja autotööstus, hiiglaslik lennujaam ja naftamaardlad.

Briti koloniaalvõim on jätnud oma jälje koolivormide, vasakpoolse liikluse, kolmeharuliste elektripistikute ja parlamentaarse süsteemi näol. Kuna Malaisia on mitmekultuuriline – islami usku malaid, budistidest hiinlased, hindud ja kristlastest pärismaalased – peab eri kultuure ja religioone arvestama ka ärisuhetes. Ja mis keelt nad seal räägivad? Kuulake terasemalt! Ei ole tegemist kohaliku keelega – see on inglise keel! Kuna pilt on kirju, kasutatakse omavahelises suhtluses ja ka ametikeelena tihti inglise keelt. “Kas teil ongi kõik dokumendid ja presentatsioonid eesti keeles?” imestas siiralt Malaisia hiinlanna Kay Yi Chan, kes töötas 2004. aastal pool aastat AIESEC-i praktikandina Eesti Postis.

Seotud lood:

Maailmapanga kriteeriumide järgi on kõige lihtsam äri teha Singapuris, Eesti on 17. ja Malaisia 24. kohal.

“Kui mõeldakse Aasiasse laienemisele, meenub ettevõtjatele alati kõigepealt Hiina ja India. Tuleks kaaluda ka Kagu-Aasiat, näiteks Malaisiat, Taid või Vietnami,” vihjab Tynkkynen turupotentsiaalile, heale arengutasemele, inimeste kvalifikatsioonile, keeleoskusele ja kesksele asukohale Kagu-Aasias.

Malaisia haaras rahvusvahelises äris tugevama positsiooni umbes kümme aastat tagasi. Näiteks on Kuala Lumpuris oma Silicon Valley, mis kannab nime Multimedia SuperCorridor ehk MSC – see tehnopark on IT- ja multimeediasektori ning konsultatsioonifirmade kodukoht.

Soome börsifirma Vaisala juhib oma Kagu-Aasia keskusest Kuala Lumpuris müüki ja tootmist ka Singapuris, Hongkongis, Laoses ja Kambodžas.

Kontaktid määravad

“Malaisias äri tehes on väga oluline kontaktide võrk ja riigisektoris on sel veelgi suurem tähtsus,” annab nõu Marko Mäkinen, Vaisala Kagu-Aasia regioonijuht. Kontaktvõrgustikku luuakse kohalike partnerite ja edasimüüjate kaudu.

Nagu Aasias ikka, on suhtumine aega teine kui läänemaailmas. Mäkineni häirib vahel, et asjad ei edene nii kiiresti ja selges suunas, nagu võiks eeldada Euroopas, kus kõik täidavad kokkulepitud ülesandeid. “Vahel teeb meelehärmi, kui asjad ei edene soovitud tempos ja kui nende seis hakkab väga erinema esialgsest plaanist.”

Võrreldes töises õhkkonnas suhteliselt vabade ja otsekoheste eestlastega, kes ei pea paljuks ka avalikku kriitikat teha, on Malaisia töötajad palju sõltuvamad ega näita initsiatiivi. “Mind õpetas Eesti Posti kogemus oma arvamust väljendama ja autoriteetsete inimestega pingevabamalt suhtlema. Sellest on saanud minu konkurentsieelis,” nendib Kay Yi Chan, kes juhib nüüd Borneo saarel üritusi korraldavat firmat.

Malaisia majandusele ennustatakse 2008. aastal 6% kasvu, teenuste osakaal peaks kasvama 54%-ni SKT-st. Äriühingute tulumaks on kavas langetada 2009. aastal 25%-ni, mis aga jääb veel alla Singapurile, kus makse agressiivselt vähendatakse.

Malaisia

•• Pealinn: Kuala Lumpur

•• Pindala: 330 000 km2

•• Riigikeel: malai keel

•• Rahvaarv: 27,5 miljonit

•• Kuningas: Yang di-Pertuan Agong ehk ”kõige kõrgem valitseja” on Mizan Zainal Abidin, Terengganu osariigi sultan

•• Peaminister: Abdullah

Ahmad Badawi

•• Rahaühik: ringgit

•• Religioon: 60% muslimeid, 19% budiste, 9% kristlasi, 6% hindusid