AASTA 2015: Parvlaevaärimehe Leedo trikid ja vangerdused vürtsitasid ka lõppevat aastat
Pommuudis: praamid sõuavad Saksamaale
14.mail avalikustas Saaremaa ajaleht Meie Maa hoolikalt varjatud saladuse, et Vjatšeslav Leedo viib oma uuemad parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa sõitma Saksamaale Elbe jõele, hiljem peaks sinna suunduma ka parvlaev Hiiumaa ning kogu protsessi oli juba pikalt ette valmistatud. Kui kevadel lubas Vjatšeslav Leedo isiklikult majandusminister Kristen Michalit külastades, et uuemad laevad sõidavad siiski mandri ja saarte vahel vähemalt suve lõpuni, aga Leedo ja tema äripartner Olav Miil avasid pidulikult Cuxhaven-Brunsbütteli vahelise laevaliini juba 19. augustil. Eesti elanikud said aga asemele tõelised veteranid Regula (ehitusaasta 1971), St Ola (1971) ja kaugematelt vetelt siia teenindama toodud Ionase (1989. aasta parvlaev), millega nii saarlased kui nende külalised said tunda taas hiigeljärjekordi, milles ootamine venis kohati kuue tunni pikkuseks. Teiste laevade rikete ajal ei peljatud appi tuua ka tõelist vanarauda Harilaidu.
Ministeerium vaatas vangerdusi pealt
Parvlaevaliikust kureerival majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ei jäänudki aga muud üle kui toimuvat tsirkust kohtlase näoga pealt vaadata ja käsi laiutada ning väiksemate laevade tulekuga hoopis Leedo käest lisaraha eest juurde tellida. Leedo täitis tegelikult pea kümme aastat tagasi sõlmitud lepingut ju täpipealt! Vastavalt lepingule peab sõitma nii Virtsu-Kuivastu kui Rohuküla-Heltermaa liinil kaks parvlaeva, sealjuures Hiiumaa liinil peab olema üks uus laev. Lisaks on lepingus toodud mitmeid spetsiifilisi tehnilisi andmeid, millele Leedo nii-öelda asenduslaevad ka vastavad. Ja nagu öeldakse Väinamere Liinide vastulauses ühele sel aastal ilmunud Ärilehe loole: „See, et operaator tõi lepinguperioodil omal initsiatiivil ja oma kuludega liinile veel 2 uut laeva ja sellega opereerimiskulud oluliselt vähenesid, on olnud pigem ettevõtja kingitus riigile. /.../ Väinamere Liinid on teinud riigile ca 15 miljoni eurose kingituse viimase viie aasta jooksul." Kõigil saarlastel ja hiidlastel vasardab aga peas mõte, et mis saab järgmisest suvest, sest uued laevad saabuvad ju alles oktoobris?
Lõputud kohtuvaidlused pärast riigihanget
Parvlaevavangerdusi saatsid paralleelselt lõputuna näivad kohtukaasused, vaidlustused ja kaebused, millega Leedo firma Väinamere Liinid tegeles alates eelmise aasta oktoobrist, kui selgus parvlaevakonkursi võitja. Järgmiseks kümneks aastaks ei osutunudki Väinamere Liinid, vaid hoopis riigifirma Tallinna Sadama spetsiaalselt parvlaevanduseks loodud tütarettevõtted TS Laevad ja TS Shipping, kelle „riigiparvlaevad" valmivad hetkel Poolas ja Türgis. Riigile 240 miljonit eurot maksma minev hange on Eesti riigi ajaloos ehk kõige enim kohtutes ja erikomisjonides arutatud riigihange, mis on pulkadeks lahti võetud ja siis samamoodi tagasi kokku pandud. Pea poolesajast (!) menetlusdokumendist koosneva saaga puhul pole leidnud ei riigihangete vaidlustuskomisjon, halduskohus, ringkonnakohus ega riigikohus ühtegi seika, milles riik oleks hanke läbiviimisel või võitja kuulutamisel eksinud.
Vaidlustuse vaidlustamine...
Seevastu on aga riigiinstitutsioone teemaga kurnatud maksimaalselt. Veel viimane kohtuotsus tuli sümboolselt samuti just aasta lõpus, detsembris ja riigikohtust ning ilmestab hästi vaidluste sisu, mida võiks vaadelda kahte pidi - kas oli see nüüd nö viimse veretilgani õigluse ja tõe väljaselgitamine või just kohtusüsteemide, ministeeriumi ja muu riigiaparaadi kurnamine? Nimelt vaidlustas Leedo riigikohtus otsuse, et tema eelmist kaebust ei võetud menetlusse. Mille peale otsustas riigikohus topelt, et kuigi juba eelnevalt otsustati Väinamere Liinide taotlust mitte menetleda, siis siiski ei võetud seda ka teistkordsel kaalumisel arutlusse.
Varasemalt on Leedo vaidlustanud näiteks MKM-i otsust jätta Väinamere Liinid esimesele hankele kvalifitseerimata kui ka hanke võitjate väljakuulutamist. Tagatipuks kaebas osaühing Väinamere Liinid kohtusse ka eraisiku, endise majandusministri Urve Palo. Maakohus on andnud pooltele tähtajad seisukohtade esitamiseks ja määras otsuse kuulutamise ajaks hiljemalt 20.jaanuariks järgmisel aastal. Kohtuasjale eelnesid Leedo erinevad süüdistused ka teiste poliitikute vastu, kes temalt väidetavalt altkäemaksu nõudmas käisid.
