Aasta algus tõi mõisad kinnisvaraportaalide müügilehtedele
Eesti Mõisate Ühenduse juhatuse liige Karmel Jõesoo näeb Eesti mõisate tulevikku just eelkõige välismaalastele suunatud turismis.
Mõisaturism loomisel
Seetõttu on ta praegu käimasoleva Phare ESC 2003 projekti ?Eesti mõisad Euroopa turismikaardile? üks eestvedajatest. ?See on mõisaomanike ja valdajate esmakordne ühtne turismiturundusprojekt, kus tullakse nii-öelda ühise Eesti mõisaturismi katuse alla ja eksponeeritakse välisturistidele Eestit kui tuhande mõisa maad.? Selle jaoks on valmimas nii trükised, marsruutide kaart kui ka veebilehekülg manor.ee. Projektiga on liitunud 144 Eesti mõisa, 40 neist juba tegutseb turisminduse valdkonnas või on peagi alustamas.
Eesti turismindusega tegelevate mõisate probleemiks peab Jõesoo eristumise puudumist. ?Kui neid oli mõnikümmend, polnud seda vaja,? märgib ta. Nüüd, mil mõisamajutuse pakkujate arv on kahekordistunud, on seda tarvis. ?Kui mõisaomanikul näiteks on jahipidamishuvi, siis võiks mõisa tegevus sellega otseselt seonduda,? pakub Jõesoo välja.
Raikküla mõisa omanikuna on Karmel Jõesoo oma ni sŠi juba leidnud ning kavatseb oma pere mõisast kujundada raamatumõisa. Tuntud bibliofiili Ilmar Jõesoo tütrena saab ta kinnitada, et raamatuasjandus on talle südamelähedane.
?Jõesoode perel on Eesti suurim mõisaraamatukogu,? kinnitab Karmel Jõesoo. ?Minu hobi on koguda Euroopa mõisate raamatuid, olen neid kõikidelt oma reisidelt toonud.? Sellest saab tulevikus üks osa Raikküla mõisa raamatukogust. Eraldi osa tuleb ka vanadele raamatutele, eesti eksiil- ja muule kirjandusele.
Jõesoo toob teiste seast esile Virumaal asuva Saka mõisa, kuhu plaanitakse kujundada külastuskeskus, mis tutvustaks Unesco maailmapärandi nimekirja pakutavat Saka-Ontika-Toila klinti. ?See on lähiaastatel väga aktuaalne, kuidas iga mõis suudab end põnevaks teha.?
Vastne Saulepi mõisa omanik Sven Pedari plaanib oma mõisasse rajada nii kodu kui ka majutuskoha. Kuna aga tema mõis on nii kehvas seisus, et sõbrad talle lausa kaasa tunnevad, tuleb tal kõigepealt restaureerimine käsile võtta. Ta on otsustanud, et taastab mõisa endisaegse välimuse nii palju kui võimalik.
Loo kirjutamisel on allikana kasutatud kinnisvaraportaale City24, KinnisvaraWeb.
Norra mõis
Peahoone ja kaks kõrvalhoonet, lisaks 27,5 hektarit maad
Hind 10 300 000 krooni
?? 16. sajandil ehitatud Norra mõis Koeru vallas on hetkel müügis olevatest võimsaim ja ka kalleim. Omanik on seda kõvasti putitanud, plaanides sinna omale kodu rajada. ?Aga paraku kolisid tal lapsed Eestist ära ning kahele inimesele jäänuks ta koduks liiga suureks,? põhjendab Arco Vara kinnisvarabüroo maakler Sven Uska. ?Sellepärast otsustas ta mõisa maha müüa.?
?? Ent enne loobumist on ta mõisa hävingust päästnud ? ehitanud varemetest üles taas seinad ja laed, paigaldanud uue katuse ning kaevanud maasse kolm ja pool kilomeetrit maaküttetorustikku.
?? Tegemist jagub sellelegi, kes kord Norra mõisa osta kavatseb. Tühjad on umbes 70 aknaauku ja usteavadeski ulub praegu tuul.
?? Arvestades 3000 krooni ruutmeetri renoveerimishinnaks, vajab tuhanderuutmeetrine peahoone veel ligi kolme miljonit, et ta päris valmis saaks.
?? Uska arvates võiks mõis leida rakendust pigem turismiobjektina ? asub ta ju Endla looduskaitsealal, ümber vulisemas Norra-Oostriku allikad, mis on ka mõisa tiikide ja kanalitega ühendatud. ?Aga teda on vaadatud ka elukohaks,? nendib Uska.
?? Müügis on Norra mõis eelmise aasta teisest poolest. Mõisa peahoone ja park kuuluvad muinsuskaitse alla. Norra mõis kuulub 2002. aastast Laura Rohtile.
Purila mõis
Mõis ja kuus kõrvalhoonet, krunt 2,1 hektarit
Hind 3 900 000 krooni
?? Suure kõrvalhoonearsenaliga, 16. sajandil rajatud mõisakompleksist pidi šotlasest omaniku tahtel saama country-club. Ent tema plaanid on muutunud ning mõis ootab möödunud suvest saadik ostjat. Senine omanik on seal vaid koristanud ning nii pea- kui ka kõrvalhooned vajaksid juba hädasti ehitajakätt. Ja hulga raha.
?? ?Sinna võib sisse panna ka 20 miljonit, kui renoveerida teda nii originaalilähedaselt kui võimalik,? pakub kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Elari Tamm. Päris omatahtsi seal toimetada ei saagi, sest muinsuskaitse seab Purila mõisale renoveerimispiirangud, millega tuleb arvestada peahoonet, parki ja ka kuut kõrvalhoonet taastades.
?? Need, kes mõisa vastu huvi tundnud, on Tamme sõnul teinud seda mitmel põhjusel: et investeerida, rajada kodu või arendada ettevõtlust.
?? Purila mõis kuulub 2004. aasta lõpust OÜ-le Cadmore Investments, mille omanikuks on šotlane Patric Queen.
Soosaare mõis
Maad 2,7 hektarit
Hind 1 000 000 krooni
?? Seegi 19. sajandil ehitatud mõis Kolga-Jaani vallas on kurvas seisus ? tühi, lagunenud ja rüüstatud. Väike kivist hoone on tihedalt ümbritsetud puudega, neid kasvab isegi maja sammaldunud trepil. Saluotsa kinnisvarabüroo maakler Margit Saluots märgib, et omanikul huvi mõisa taastada pole ja see ootab neljandat kuud ostjat.
?? Veel pole keegi otsustanud tehingu sõlmimiseks käsi lüüa, ent huvi tuntakse ja seda ärilistel eesmärkidel. Saluots nendib, et eelkõige on Soosaare silma hakanud välismaalastele. Mingeid numbreid, mis mõisa taastamiseks kuluda võiks, Soosaar välja ei paku, kuid arvata on, et miljoneid kulub üksjagu. Majal pole aknaid-uksi, katus on hõre ning vajab kindlasti vahetamist. Sõnaga, tööd ja vaeva tuleb näha kõvasti. Soosaare mõisa omanikuks on 2004. aasta aprillist Vahur Kuhlberg.
Loodna mõis
Krunt 3,5 hektarit
Hind 1 100 000 krooni
?? Mõisa taastamiseks on viimane aeg, sest katus sajab juba läbi. Põhimõtteliselt on paarkümmend aastat tühjana seisnud majast alles vaid karp, märgib Vestmann Kinnisvara Rapla kontori maakler Priidu Rõõmus. Võib-olla saaks sees alles jätta vaid mõned trepid, ent kõik muu vajab uuesti ülesehitamist. Hoonel pole ees ka aknaid ega uksi ning mõisa keldrit on omal ajal hoopis laudana kasutatud. Kõige kiirem on muidugi katusega.
?? Mõisa ümbritseb kena põlispuudega park, millest Rõõmus tõstab esile auväärses eas tamme. Parki kuulub ka kaks tiiki, ent need vajavad maakleri sõnul kõvasti tööd ja ka raha. Kuipalju just võiks mõisa taastamiseks kuluda, pole Rõõmus arvestanud, kuid pärast kiiret rehnungit pakub ta, et 3500 krooni kulub ruutmeetri peale küll. Seega vähemasti kolm miljonit tuleb tulevasel mõisaomanikul ostusummale juurde panna, sest hoone kogupind on 823 ruutmeetrit. Müügis on Loodna mõis olnud alles nädala jagu.
Restu mõis
Krunt 6 hektarit
Hind 3 800 000 krooni
?? Punasest tellisest Restu mõis on ?kolleegidest? küll paremas seisukorras, kuid tublisti investeeringuid vajab temagi. Kuna hoonet kasutati 1998. aastani koolina, ei avane mõisast nii trööstitu vaatepilt kui Soosaare või Loodna puhul.
?? Majal on vähemalt uksed-aknad ees ning kooliaegadel tehtud remondist on üht-teist säilinud. Sellegipoolest usub Arco Vara maakler Janek Moros, et Restu täielikuks kordaseadmiseks kulub julgesti neli miljonit.
?? Tulevaseks mõisahärraks või
-prouaks sobiks hästi mõni botaanik või muidu loodushuviline inimene, sest liigirohke park pakub põnevaid avastusi. Uhkeimad mõisapargi puud on kanada paplid, mille ümbermõõdud ulatuvad kolme ja poole meetrini.
?? Morose sõnul müüb Arco Vara Restu mõisa teist kuud ning neid, kes mõisa seisukorra vastu huvi tunnevad, on päris palju.
?? Koduks on üle tuhanderuutmeetrine Restu mõis ehk pisut liiga suur, ent turisminduseks võiks ta edukalt sobida. Restu omanikuks on Uuta Lindsaar.
Keeni mõis
Krunt 1 hektar
Hind 2 500 000 krooni
?? Keeni mõis Sangaste vallas on hetkel küll müügis, kuid omanik ei välista, et võtab siiski sellega ise midagi ette. ?Mõisa asukoht on hea turismi arendamiseks, siinkandis on tipphooajal niikuinii majutuskohtadest puudus,? möönab omanik. Keeni mõis kuulub möödunud aasta novembrist Eero Lappile. Esialgu pole tal endal plaanis mõisa majutuskohaks ringi ehitama hakata.
?? ?Ma ostsin mõisa, sest unistasin oma mõisast aastaid, hind oli sobiv, naabrus ja asukoht hea,? räägib omanik. ?Kahjuks on minu teised projektid arendamisjärgus ja pean valikuid tegema. Keeni suhtes oleks ebaaus, kui ma ei annaks mõisale teist võimalust.?
?? Praegu on hoone n-ö konserveeritud ? majal on uus katus ja veerennide süsteem, aknad on laudadega kinni löödud ning maja prahist puhastatud.
Eikla mõis
Krunt 1,1 hektarit
Hind 2 340 000 krooni
?? Hubane puidust Eikla mõis Saaremaal Kaarma vallas on suhteliselt heas korras ning vajaks vaid sanitaarremonti. Kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Sven Pedari arvab, et mõisa eluasemeks seadmiseks võiks kuluda umbes miljon.
?? Põnevaks lisandiks häärberile on hästi säilinud kiviaed koos Saaremaale iseloomulike tagasihoidlike väravapostidega.
?? Eikla mõisa õigusjärgseks omanikuks on 2001. aastast Barbara Berti von Ekesparre. Mõisa müüb tema poeg. Uus Maa on seda pakkunud kaks kuud.
Ligi kolmandik mõisaist on säilinud
?? Eestis on 1254-st mõisa peahoonest enam-vähem või äratuntaval algkujul säilinud 414 hoonet ehk ligikaudu kolmandik.
?? 93 peahoonet (7,4%) on säilinud osaliselt või tugevalt ümber ehitatuna, nii et algset välimust hoonest nüüd enam välja ei loe. 109 peahoonest (8,7%) on alles selgepiirilised varemed ? enamasti müürid või seinad.
?? 638 peahoonet (50,9%) on hävinud, s.t nad on jäljetult kadunud/lammutatud, nende asukohal paiknevad uusehitused või on hoonest alles vundament või madal rusuhunnik.
?? Eesti 67 mõisas asuvad koolid, näiteks Laupa põhikool, Noarootsi gümnaasium.
?? Turismindusega tegeleb u 30?40 mõisa, näiteks Pädaste, Kalvi, Taagepera.
?? Kui paljud mõisad inimestele koduks on, pole täpselt teada. Koduks on näiteks Järlepa ja Rägavere mõis.
Allikad: Eesti mõisaportaal, Karmel Jõesoo
