Aasta eurooplane: ebavõrdsus väheneb riikide vahel, aga kasvab jõukate riikide sees

 (7)
Matti Maasikas
Matti MaasikasFoto: Vallo Kruuser

Aasta eurooplaseks valitud diplomaat, Eesti valitsuse eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas ütles intervjuus Eurokratile, et kuna globaliseerumine on suurendanud ebavõrdsust jõukate riikide sees, on globaliseerumisvastane laine tekitanud Euroopa Liidus erakordselt keerulise olukorra.

"Tsiteerides Financial Timesi kolumnisti Philip Stephensit: kui Donald Trump tõesti üritaks oma kõige reljeefsemaid valimislubadusi ellu viia, siis Ameerika peab sellele tõenäoliselt vastu, aga Ameerika liitlassuhted ei pruugi pidada. Nii on täitsa võimalik, et meil seisab ees suur mentaalne ümberorienteerumine. Olukorras, kus Lääs muutub, siis Euroopa Liit osana Läänest muutub kindlasti ka," rääkis Matti Maasikas intervjuus.

Milliseks saaks selles muutuvas maailmas siis Euroopa Liit?
Majandusteadlased on öelnud, et üheks muudatuste peamiseks põhjuseks on globaliseerumine, mis on väga jõudsalt vähendanud ebavõrdsust riikide vahel, aga jõukate riikide sees on see ebavõrdsust kasvatanud. Ja need inimesed - enamasti tehasetöölised - , kelle töökohad kaovad, ei usu enam seda, mis oli mitukümmend aastat aksioom: et globaliseerumisest võidavad kõik, ka teie, kelle töökoht kadus, sest tooted on poes odavamad, sest need tulevad nüüd välismaalt, Hiinast. See enam ei tööta. Euroopa kontinendil kehastab globaliseerumist Euroopa Liit ja praegune globaliseerumisvastane laine on Euroopa Liidule erakordselt ohtlik. Ma ei ütle meelega „populistlik laine", vaid just „globaliseerumisvastane laine", mis on muutumas või muutunud eliidivastaseks laineks. Väga keeruline, erakordselt keeruline situatsioon Euroopa Liidule. Tuleb meeles pidada, et kõik poliitilised otsused tehakse ikkagi liikmesriikides, Brüsselisse tullakse kokku üle kuu ning seal tehtavad otsused sõltuvad ikkagi kodustest.

Seotud lood:

Kas Brüsselis tuntakse, et suured muudatused on käimas?
Brüsselis on väga palju väga tarku inimesi, ja muidugi seda tuntakse. Kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker sai oma mandaadi, siis - ma muidugi lihtsustan - , oli 28 riigijuhi, Euroopa Ülemkogu peamine suunis talle: vähem regulatsioone, vähem igapäevaelu väikeseid asju reguleerivaid määrusi. Barroso komisjoni lõpuaja markantseks näiteks sai Euroopa Liidu juuksurite kingakontsade kõrguse küsimus. Komisjon võttis vastavad ettekirjutused küll tagasi, aga olin õhtusöögil, kus Barroso kaitses esialgset otsust, öeldes, et enam kui poolte liikmesriikide juuksurite ametiühingud pöördusid Euroopa Komisjoni poole, väites, et nad ise ei saa juuksurite tervise kaitsmisega hakkama. Praeguse Euroopa Liidu märksõna on vähem regulatsioone ning seda on märgata: Junckeri komisjoni seadusloome voog on oluliselt ahenenud. Samas, tõsi, on Brüsseli tarkade ametnike seas ka palju neid, kes leiavad, et liikmesriikide erihuvid on „patt" ja Euroopa Liit peab kõigile ühtseid ettekirjutusi tegema.

Loe pikemalt Eurokratist.