Aasta lõpuks võib kütuseliiter kallineda 16–17 kroonini
Kahe aastaga on toornafta kallinenud üle kahe korra ning viie aastaga ligi neli korda.
Aasta tagasi maksis kütuseliiter tanklates umbes 12 krooni ja toornafta hind lähenes tasemele 60 dollarit barrel. Goldman Sach tegi toona julge ennustuse, et nafta kallineb 2007. aastaks tasemele 100 dollarit barrel või enamgi. “Juhul kui nafta maksab 100 USA dollarit barrel, võib kütus Eesti jaemüügis maksta 16–19 krooni liiter,” ütles Hydro Texaco praeguseks juba endine juht Andres Kivistik toona Eesti Päevalehele.
Praegu, aasta hiljem maksab toornafta üle 70 dollari barrel ning enimmüüdava kütuse 95Euro hind läheneb tasemele 15 krooni liiter ning ületab selle juba lähiajal.
“Ma ei imestaks, kui aasta lõpus maksaks kütus Eesti tanklates 16–17 krooni liiter – see poleks midagi erakordset,” ütles SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula. Lühemas perspektiivis on maailma kütuseturu meeleolud tema hinnangul negatiivsed. “Iga orkaan Katrina või hull pommipanija võib toornafta hinda kõvasti kergitada,” ütles Pajula.
Eesti suuremad kütuse-müüjad Statoil ja Neste pole soovinud kütuse edaspidise kallinemise üle spekuleerida. Turul on siiski jaemüüjaid, kes ano-nüümselt kinnitavad, et kui nafta kallineks 100 dollarini barrelilt, tõuseks kütuseliitri hind Eestis 17–18 kroonini.
Tõus jätkub
Kahe aastaga on toornafta maailmaturul kallinenud üle kahe korra ning viie aastaga ligi neli korda. 2001. aastal maksis naftabarrel alla 17 dollari. Eesti turul on kütus kallinenud kahe aastaga ligi 50 protsenti, millest oma osa oli 2004. aasta aktsiisitõusul.
Seda et hinnatõus jätkub, näitavad ka kütuseturgude futuurid ehk tulevikutehingute hinnad.
New Yorgi kaubabörsi Nymex juunikuised futuurid on tasemel üle 72 dollari barrel, oktoobrikuised aga juba kõrgemad kui 74 dollarit barrel. Pikema aja futuuride hinnad näitavad väikest langust. Nii näiteks tehakse börsil tulevikulepinguid aastaks 2010 hinnaga alla 69 dollari barrel.
Eestisse jõuab lõviosa bensiini ja ka märkimisväärne osa diislikütust Leedu MaĻeikiu Nafta rafineerimistehasest. Firma infojuht Giedrius Karsokas ütles, et tuleb arvestada: bensiin, diislikütus ja toornafta on erinevad tooted ning nende hindade muutused ei ole üksüheselt seotud. “Üldine printsiip on viimastel aastatel olnud siiski see, et kui toornafta kallineb rekordtasemeni, siis varem või hiljem tõusevad kõrgustesse ka bensiini ja diislikütuse hinnad,” ütles ta.
Kütuse kallinemine teeb muret kogu Euroopas. Näiteks Austria ja Hispaania avaldasid hiljaaegu andmed, mille kohaselt aasta jooksul on kütus mõlemas riigis kallinenud 16–17 protsenti. Prantsusmaal on aga kütus kahe aasta jooksul kallinenud veerandi võrra.
Kütuse kallinemine ei võimalda euroga liituda
SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula (pildil) hinnangul ei ole kütusehinna tõus Eesti majandusele suurt negatiivset mõju avaldanud. “Võib-olla oleks majanduskasv paari protsendipunkti võrra kõrgem, aga positiivseid tegureid on majanduses niivõrd palju rohkem,” ütles ta. Negatiivseks peab Pajula kütusehinnatõusus siiski seda, et see raskendab euroga liitumist.
Maailma mastaabis mõjutab toornaftahinna tõusu lisaks naftat tootvate riikide probleemidele ka Hiinas ja Indias suurenev tarbimine, lisaks suvise sõiduhooaja algus USA-s.
Uue tegurina on üles kerkinud võimalik rünnak Iraanile – ühele maailma suuremale toornafta eksportijale.
Nobeli preemia laureaat ökonomist Joseph Stiglitz ennustab, et Iraani ründamine tähendaks tõsiseid tagajärgi, sest naftabarreli hind võib tänu sellele kerkida üle 100 dollari. “Hind võib tõusta 25 dollarilt 40 dollarile ja inimesed harjuvad sellega. Kui hind tõuseb üle 60 dollari, on inimesed õnnetud. Nad püüavad harjuda, sõidavad väiksemate autodega ja veidi vähem. Hinnatase 100–120 dollarit mõjutab aga inimeste elustiili oluliselt. Automüük langeb kolinal. Vaesemad inimesed on tõsise valiku ees: küte versus toit,” rääkis ta ajakirjale Spiegel.
Pajula hinnangul maksab toornafta aasta pärast pigem veidi rohkem kui praegu. Pajula kipub pikemas perspektiivis uskuma siiski maailmakuulsat naftaturu analüütikut Daniel Yerginit, kes väidab, et sajandi alguses tehtud investeerimisotsuste tulemusena kasvab maailma naftatoodang järgnevatel aastatel viiendiku võrra. See toob tema hinnangul omakorda naftabarreli hinna alla. “Ma kuidagi intuitiivselt usun seda,” ütles Pajula.
Kütuse kallinemine teeb rõõmu gaasiseadmete müüjatele
Aastaga sada sõidukit
Kütuseliitri hinna hüppeline tõus on pannud autoomanikke järjest enam kaaluma oma auto gaasiküttele ümber seadistamist.
Gaasikütteseadmete paigaldajafirma Gamos juhatuse liige Michael Kelfmann ütles, et huvi seadistada sõidukid ümber gaasile on seoses bensiini ja diislikütte hinna tõusuga järsult kasvanud.
See algas juba eelmisel aastal, kui gaasiseadmete valmistajad ei suutnud enam kui 100-protsendilist nõudluse kasvu rahuldada. Kui kütusehind langes, vähenes ka huvi, kuid see võib tõusta. Kui eelmisel aastal sai gaasiseadmed (pildil)
ligi 100 sõidukit ja eriti olid neist huvitatud transpordifirmad, siis tänavu võib huviliste hulk kasvada 15–20 protsenti. Kasvuruumi aga on, kuna näiteks naabrite lätlaste juures töötab üle 500 gaasitankimisjaama, Eestis võib neid olla alla 20.
Gaasiseade maksab Gamoses 8900–26 900 krooni. Firma kodulehel olev kalkulaator näitab, et arvestades praegust kõrget kütuseliitri hinda ja umbes poole odavamat gaasiliitri hinda, hoiab päevas keskmiselt 100 kilomeetrit sõitev autojuht keskmise kütusekuluga autoga ühes kuus kokku ligi 1500 krooni, kui ta laseb oma auto bensiinilt gaasile ümber seadistada.
