Strateegia loomise käigus tehtud analüüs toob välja, et aastaks 2050 tuleb renoveerida umbes 54 miljonit ruutmeetrit olemasolevat hoonetest.

See hõlmab endas 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet, mis peaksid saavutama vähemalt energiamärgise klassi C. See eeldab keskmiselt viiekordset iga-aastast rekonstrueerimistööde mahu kasvu võrreldes praeguse tasemega.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et praegu on hoonete renoveerimisel mitmeid kitsaskohti. „Kahjuks ei keskenduta praegu veel piisavalt samaaegselt nii energiatõhususe parandamisele kui ka hoonetele kestlikkusele ning paljudel kinnisvara omanikel puudub lihtsalt vajalik finantsvõimekus, et saaks hooned viia C-klassi tasemele.“

Strateegia pakub kitsaskohtade ületamiseks välja riigipoolseid finantsmehhanisme laenude, käenduste ja toetuste näol, aga ka näiteks uute tehnoloogiat

e kasutuselevõttu, teavitusmeetmeid ning teadus- ja arendustegevust. Toetusmeetmete kõrval pakub strateegia välja elamuinvesteeringute mahu oluliseks suurendamiseks täiendavate teenuste loomise SA KredExi juurde selliselt, et saaks kaasata rahastajatena erapartnereid.

Rekonstrueerimise pikaajaline strateegia valmis Tallinna Tehnikaülikoolis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Strateegia koostamine on tingitud Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi 2018/844 ülevõtmisest.