Traditsioonilised postiteenused on langustrendis ning moodustavad Eesti Posti käibest praegu umbes 50 protsenti. Tulude vähenemist on ettevõte püüdnud kompenseerida nii pakiteenustega kui ka Post24 pakiautomaatide turuletoomisega.

"Täna käib pakiautomaatide paigaldus Leedus, kus loodi eelmise aasta lõpus tütarettevõte," rääkis Kärmas postiettevõtte pressikonverentsil. Automaatide võrgustik käivitub Leedus lähiajal ning seejärel alustatakse pakiautomaatide paigaldamist Lätti. Pakiautomaatide võrgustiku laiendamine läheb ettevõttele sel aastal maksma 2,5 miljonit eurot. Aasta lõpuks peaks kogu Baltikum Post24 pakiautomaatidega kaetud olema.

E-kaubandus on üle maailma kasvav trend ning Kärmase sõnul peaksid pakiautomaadid toetama e-kaupmeeste ärisid.

Lisaks plaanib Eesti Post uuendada olemasolevaid rahvusvahelisi pakiteenuseid. Alates eelmise aasta kevadest toimetatakse kõik Euroopa Liitu suunduvad Eesti Posti kaudu liikuvad pakid otse kätte. "See peaks meie tänastele ja uutele klientidele, kes pakke saadavad, tagama selle, et pakid jõuavad varasemast kiiremini ja kindlamini kohale. Enam ei pea ka need, kes välismaal pakke saavad, nendele postkontorisse järele minema," rääkis Kärmas.

Kavas on ka äriklientidele pakkuda mugavamat pakiteenust, mis tähendab seda, et kliendid ei pea postkontoritesse tulema pakke üle andma, vaid Eesti Post teeb kõik vajaliku nende eest ise ära.

"Alates aprillikuust tuleme turule uuendatud jälgimissüsteemiga, mille abil saavad nii eraisikutest kliendid kui ka ärikliendid läbi meie e-keskkonna jälgida oma saadetiste kulgu ükskõik, kas Eestist välismaale või välismaalt Eestisse palju paremini, kui seni oleme pakkunud," sõnas Kärmas.

E-arvete teenuse arendus

Teine kasvuvõimalus on Eesti Posti jaoks e-arvete teenuste arendamine. "Ma usun, et mitte hiljem, kui 2013. aasta lõpus on olukord selline, kus eelarvete tulud katavad ära pool kuludest, mida me oleme täna igal aastal kaotanud kirjateenustelt," sõnas Kärmas.

Mitmed teenused kolivad nii nagu inimesedki - internetti. Alates eelmise aasta sügisest tõi Eesti Post turule elektroonilise tähtkirja teenusega, mis põhineb ID-kaardil ning Kärmase sõnul loodetakse seda teenust käesoleva aasta jooksul pakkuma hakata ka lihtkirjadele.

Jätkub surve postkontorite arvu vähendamisele

Kolmandana mainis Kärmas postkontorite võrgustiku kulukust ning ebaefektiivsust. "Küsimus on, mida ette võtta. Kindlasti jõuame kahe-kolme järgneva aasta jooksul sinna, kus kliendid ei ole enam seotud elukohajärgse postkontoriga. Meie soov on see, et postiteenused peaksid inimestele olema 24/7 kättesaadavad ning postiteenus ei oleks enam sünonüüm postkontorile, sest teenuseid saab tarbida ükskõik, millises maailmaotsas sa oled."

Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eestis 374 postkontorit, millest 48 asus kaubanduskeskustes ning 57 olid koostööpartnerite poolt opereeritavad postkontorid. Peamiselt käivad siia alla kauplused, kes vahendavad postiteenuseid. Riik nõuab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrusega 320 postkontori olemasolu.