Abipaketiga venitamine võib olla positiivne?

 (3)
Abipaketiga venitamine võib olla positiivne?
Foto: Ilmar Saabas

Toppama jäänud ekspordi abipakett võib hilisemal rakendamisel isegi kasu tuua, sest siis jääks kasutamata osa raha, mis võib minna juba liiga suurte probleemidega firmadele.

"On positiivne, et riik midagi teeb. Omas valdkonnas on see meede teretulnud. Aga ega riik saagi operatiivselt väikeettevõtte kombel tegutseda. Võib olla isegi positiivne, et venitatakse. See võib kaasa aidata võimekamate eristamisel lootusetutest ja seeläbi säästa ebaotstarbekalt kasutatud abipaketi rahasid," arvas Eesti Väliskaubanduse Liidu juht Tambet Made. "Võimekate võimekus ei ole ju kinni riiklikes abipakettides."

Tema sõnul oleks abipaketi mõju positiivne, samas aga kaasneks sellega suur risk, et mõju on ajutine ja pikendab lihtsalt paljude jätkusuutmatute ettevõtete või lausa majandusharude agooniat.

"Ega ekspordi mahtude vähenemine ei ole peamiselt seotud finatseerimise lahjenemisega, vaid eelkõige paljude Eesti kaupade konkurentsieeliste kadumisega, Eesti ettevõtete peamistel välisturgule forsseeritud nõudluse tagasitõmbumisega ja Skandinaavia valuutade devalveerimisega. Neid viimaseid käesolev abipakett ei lahenda," märkis Made. Et eksport oleks konkurentsivõimeline ja hakkaks kunagi jälle kasvama, on tema hinnangul vaja muid meetmeid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud eksportivatele ettevõtetele suunatud abipakett pidi algsete plaanide kohaselt osalt rakenduma veebruari keskpaigas. Praegu on optimistlike prognooside järgi lootust esimesi meetmeid kasutama hakata märtsi teisel poolel. Kui justiitsministeerium peaks majandusministeeriumi koostatud seaduseelnõu kooskõlastamisega venitama, lükkub abilootus taas edasi.