Absurdsed euronõuded tekitasid segadust: kes saavad riigi üürimajades elama hakata?

 (13)
Lasnamägi
LasnamägiFoto: Madis Veltman

Alates 1. novembrist saavad omavalitsused esitada taotluse meetmele, mille toel hakatakse rajama nö riiklikke üürimaju. Palju räägitud ja Urve Palo (SDE) initsiatiivil ellu kutsutud programm pakub huvi paljudele omavalitsustele. Tänasel ministeeriumi poolt korraldatud teabepäeval kerkis aga ka mitmeid küsimusi.

Üürimajade programmi süstib valitsus järgmistel aastatel üle 60 miljoni euro. Sel aastal saavad omavalitsused osa 2,5-miljonilisest, järgmistel aastatel 20-miljoni eurosest potist. Selle abil saab ehitada nii tavaüürikortereid kui ka sotsiaalpindu. Esimeste puhul on tingimuseks see, et üürnik töötaks antud omavalitsuse territooriumil.

Minister Urve Palo ütles teabepäeva avades, et tema jaoks on käes oluline päev. Ta meenutas, et luges umbes kolm aastat tagasi Eesti Päevalehest intervjuud Soome elamumajanduse ministriga ja sealt jäi talle kripeldama, kuidas meie põhjanaabrid panustavad kvaliteetsete elamispindade rajamisse - koostööd teevad riik ja omavalitsused. Palo hakkas uurima, mis mujal toimub ja selgus, et Eesti on pigem erandlik riik. Niisiis sealt tuli tänasele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile idee sama skeem ka Eestisse tuua.

„Sõidan palju Eestis ringi. Sain juba toona tagasisidet, et huvi on. Kolm aastat hiljem on see veelgi kasvanud. Eriti ettevõtjate poolt. Meie majandusel läheb paremini. Ettevõtted soovivad laieneda, kohapeal ei ole aga inimesi. Teiselt poolt on neid, kes sooviks tulla, aga neil ei ole kuskil elada," ütles Palo. Tema sõnul on inimeste nõudmised elupinnale võrreldes aastakümnete taguse ajaga kasvanud. Amortiseerunud pindadel ei soovita enam elada.

„Teist sõltub, kas ja kuidas te seda kasutate. Aga ärge hiljem öelge, et riik ei aita," ütles ta kohalviibinud omavalitsusjuhtidele.

Omavalitsuste küsimused

Teabepäeval vastasid kohaletulnute küsimustele nii minister Palo aga ka toetusmeetme keskmes oleva Kredexi esindajad. Olgu öeldud, et toetusega saab ehitada nii uusi hooneid, aga renoveerida ka vanu. Tundub, et teine variant huvitab omavalitsusi isegi rohkem. Kus siis ei oleks vanu munitsipaalmaju, mis seisavad kas pooltühjalt või täitsa jõude. Oleks ju mõistlik ennekõike need korda teha. Peamine nõue on siin see, et hoone peaks pärast renoveerimist vastama C-energiaklassi nõuetele. See tähendab, et lahendama peab keerulise sundventilatsiooni probleemi. Just igasugusud sellised tööd muudavad renoveerimise uue maja ehitamisega võrreldes tihti kas keeruliseks või suisa mõttetuks. Nii tekkiski omavalitsuse esindajatel küsimus, kuidas seda keerulistes tingimustes lahendada? Kas võib kasutada ka muid variante kui tänapäevane kahekordne õhuvahetus.

Sõna said erinevad osapooled ja vaidluses jõuti lõpuks tõdemuseni, et kõige olulisem on jõuda C-energiaklassini ning et ventilatsiooniküsimust on võimalik lahendada väga erineval moel. Kõlama jäi ka väide, et siin ei tohi raha kokku hoida, sest õhk peab olema värske.

Euronormid taas risti ees

Järva-Jaani vallavanem Arto Saar küsis, kas hoones võivad elama asuda ka piirkonna noored, kes ei soovi kodukohast lahkuda, aga ei soovi elada ka vanemate kapi taga. Urve Palo sõnul võivad nad seda teha siis, kui nad ka Järva-Jaanis tööl käivad.

Aas tõstatas aga ka vaat et kõige olulisema küsimuse. Nimelt sooviks omavalitsused luua pindu nii täisjõus inimestele kui ka abi vajavatele pensionäridele ja puudega inimestele. Sellised iseseisva elamise ja toetatud elamisega pinnad on mujal maailmas väga levinud. See tähendab sotsiaalpindu, mis võimaldavad näiteks puudega inimestel elada teiste seas, täiesti tavalises kortermajas, aga neile on tagatud neile vaja minevad vahendid, ligipääsud ning vajadusel ka teenused.

Tundub mõistlik, et osa hoonest on sotsiaalpinnad ja teine pool mobiilsete töötajate päralt. Paraku muudavad euronormid sellise vormi reaalsuses keerulisemaks. Nii tuleb taotluses ette määrata näiteks, et 2/3 hoonest on mobiilsetele töötajatele ning ülejäänu sotsiaalpinnad. Üürihinnad peavad aga kõikidele võrdsed olema. Kedagi eelistada ei tohi, et korruptsiooni vältida. Samas võtab selline kooslus hindamisel siiski punkte maha, sest eelistatud on sellised projektid, kus sihtgrupp on üks - kas vaid sotsiaapinnad või ainult mobiilsetele töötajatele mõeldud korterid. Euronõuded on kahele liigile erinevad ja just see tekitab segadust.

Riigiabiküsimus ja võimalikud trahvid

Minister Palo ütles, et kui töötajatele mõeldud pindu on rohkem vaja, siis tuleks taotlus esitada neist lähtuvalt, kui rohkem on vaja sotsiaalpindu, siis sellest lähtuvalt. Hindamisel saab küll vähem punkte, aga see ei ole nii oluline kaotus.

Kuressaare linna esindaja küsis, et mis saab siis, kui olukord jooksvalt muutub. Mis siis kui ühel hetkel on renoveeritud hoones vaja rohkem sotsiaalkortereid või vastupidi, rohkem mobiilsetele töötajatele mõeldud pindu? Kas siis teeb Kredex või riik trahvi, sest määratud on ju, et 2/3 kuulub ühtedele ja 1/3 teistele?

Kredexi esindaja ütles, et see on raske küsimus. Nad saavad aru, et elu on pidevas muutumises ja ka sihtgrupid muutuvad. Sotsiaalpindu ja tavaüüripindu reguleerivad erinevad Euroopa Liidu määrused. Mängu tuleb ka riigiabiküsimus. See teebki olukorra keeruliseks. Ta lubas aga, et olukorda võetakse mõistusega ning igat juhtumit tuleb eraldi vaadelda. Automaatset trahvi või raha tagasi küsimist siin oodata ei ole.

Riigikogu liige Tiina Kangro ütles, et puudega inimene võib kenasti mahtuda ka mobiilse tööjõu kategooriasse, kui ta ühiskonnale tagasi annab ja tööd teeb. Urve Palo oli nõus, et siis võib see inimene tõesti ka tööjõu kategooria alla kuuluda. „Me ei hakka siin ebamõistlikult käituma," lisas ta.

Omniva pakirobotite demo Vabaõhumuuseumis Foto: Karli Saul

Kuidas käib taotlemine?

SA Kredex eluaseme ja energiatõhususe divisjoni toetuste haldur Lauri Suu selgitas, kuidas näeb välja toetuse taotlemise ja menetlemise protsess.

Taotleja võib olla kohalik omavalitsus või selle allasutus, millele on vastavad ülesanded antud. Maksimaalne toetuse suurus on 50% abikõlbulikest kuludest. Sel aastal on maksimaalne summa ühe omavalitsuse kohta miljon eurot, järgmisel kolmel aastal 2,5 miljonit eurot.

Uue kortermaja peamine nõue on see, et see peab vastama A-energiaklassi hoone nõuetele. Rekonstrueerimisel on miinimumnõue C-klass. Kortermaja peab kuuluma 100% omavalitsusele. Renoveerimine ei tähenda pelgalt akende vahetust vaid tervikrenoveerimist.

Läbi tuleb viia riigihange. Üürile võtjate suhtes peab toimima võrdne kohtlemine. Konkurss peab olema avalik ja läbipaistev. Üürihinnad kehtestab omavalitsus vastavalt turuhinnale. Teatud piirkondades on see keeruline, aga mingi indikatiivse hindamise peab tegema. Allüürimine ehk see, et üüriline annab korteri edasi üürile, ei ole lubatud. Uute kortermajade kortereid ei tohi müüa enne 20 aasta täitumist, renoveeritud majade kortereid enne 15 aasta möödumist. Hüpoteegiga tohib maja või kortereid koormata vaid siis, kui seda on ehituseks vaja. Hoone tuleb ehitada või renoveerida 30 kuu jooksul otsuse tegemisest. Vajadusel võib seda tähtaega ka aasta aega edasi lükata.

Millele saab toetust:

Kogu ehitustegevus;

Korteri sisustamine esmase vajalikuga - köögimööbli ja sanitaartehnikaga;

Projekteerimine (põhiprojekt) - eelprojekti ei toetata;

Omanikujärelvalve;

Teenindamiseks vajalikud ehitised ja tehnosüsteemid.

Mida ei toetata:

Enne taotlust tehtavad kulud, ka eelprojekt;

Omandiküsimuste lahendamise kulu;

Projektijuhtimine;

Ettevalmistava tegevuse ja riigihangetega seotud kulu;

Ülemäärased, toreduslikud, põhjendamatud kulud (ehk marmorist ei ehita).

Hindamisel võetakse arvesse mitmeid tegureid majanduslikust analüüsist kuni selleni, kas on kasutatud BIM-tehnoloogiat. Võetakse arvesse regionaalset mõju ning tasuvusaja mõistlikkust. Üürihind peab olema põhjendatud ning eelprojekti peab olema koostanud pädev inimene. Lisapunkte saab näiteks siis, kui omavalitsusel on ette näidata konkreetsed kokkulepped piirkonna ettevõtetega. Rõhutati ka seda, et hoone peab keskkonda sobima.

Muhu vallavanem: maja tühjaks ei jää, pigem vastupidi

Foto: MKM

Üürimajade koosolek 2. oktoobril. Foto: MKM

Muhu vallavanem Raido Liitmäe sõnul on Muhu vallas kaks erinevat sihtgruppi, kelle jaoks üürimaja vaja oleks. Esimene on Muhusse naasvad muhulased või siis täiesti uued elanikud. Ukse taga ootab 8-10 noort peret, kes sooviks tulla, aga kelle jaoks ehitushinnad käivad üle jõu. Muhus on ka kinnisvara hinnad suhteliselt kõrged. Teine grupp on eakad, kes sooviksid kolida valla keskusesse, et kauplus ja teenused oleks neile lähemal.

„Meil on küll uus 50-kohaline hooldekodu, aga järjekord on seal ukse taga nagu igal pool Eestis. Lisaks ei soovi paljud veel hooldekodusse minnagi, nad soovivad, et kõik oluline oleks käe-jala juures," ütles ta.

Muhu vald on valinud renoveerimise tee. Neil on vana hooldekodu, mis vahepeal oli ka kortermaja. Hoone on amortiseerunud. Projekt on juba valmis ning vald on alustanud kanalisatsioonitöödega. Üksi tervet maja korda teha ei ole aga jaksu.

Küsimuse peale, et kas pole ohtu, et renoveeritud hoone jääb pooltühjaks, ütles Liitmäe kindlalt, et pigem näeb ta vastupidist stsenaariumit, kus soovijaid on rohkem kui võimalust.

„Eks see ole heaks indikatsiooniks. Kui on näha, et see osutub populaarseks, siis on see nii ettevõtjatele kui vallale signaaliks, et peab edasi tegema."

Liitmäe oli üks neist, keda huvitas just see, miks ei või rahulikult planeerida maja nii mobiilsetele töötajatele kui pensionäridele ja puuetega inimestele. Korter on korter. Maja ei saa ju renoveerida ka kahes osas.

„Täna saime teada, et siin ei olda nii jäigad. Igal juhul tuleme toestust küsima."

Target Ärileht