Advokaadid: huvitav võimalus, mida raskustes ettevõtte puhul üllatavalt harva kasutatakse
Osaluse omandamine saneeritavas äriühingus eeldab võlausaldajate tahet võtta äririske. Samas võib see anda suurema võimaluse saada tagasi võlgnevus, mis muidu oleks võimatu või ebatõenäoline. Sõltuvalt saneerimiskava tingimustest võib osaluse omamine anda võimaluse teenida ka omanikutulu.
Kuidas osaluse omandamine praktikas toimub
Osaluse omandamine saneeritavas äriühingus eeldab saneerimiskava vastuvõtmist, milles on ühe nõude ümberkujundamise meetmena kokku lepitud kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. Kava vastuvõtmiseks peab selle poolt hääletama vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Vastu võetud saneerimiskava esitatakse kohtule kinnitamiseks. Kohus kontrollib kava nõuetekohasust, sealhulgas jälgib, et võlausaldajate õigused ja kohustused oleksid mõistlikus tasakaalus.
Praktikas toimub aktsiate või osade omandamine antud saneerimisabinõu kasutamisel uute aktsiate või osade väljalaskmise teel, st võlausaldajatele antakse aktsiaid või osasid nende nõuete vastu.
Oluline on äriühingu juhtimisskeemis kokku leppida
Lisaks põhitingimuste kajastamisele saneerimiskavas peaks kindlasti sõlmima ka aktsionäride või osanike lepingu, milles tuleks muuhulgas kokku leppida äriühingu juhtimisskeemis. Ka Riigikohus on öelnud, et antud saneerimisabinõuga peaks kaasnema võlausaldajate huve arvestav juhtimisskeem aktsiaseltsi või osaühingu põhikirjas ja/või aktsionäride või osanike leping juhtimise korraldamiseks.
Lisaks juhtimisküsimustele peaks aktsionäride või osanike lepingus sätestama, millise perioodi möödumisel ja milliste tingimuste täitmisel tekib nõude osaluseks pööranud aktsionäridel või osanikel õigus äriühingust väljuda (nt müügioptsioon algsete aktsionäride või osanike suhtes). Samuti tuleks ette näha, kas ja millistel tingimustel tekib algsetel aktsionäridel või osanikel õigus osta välja nõude osaluseks pööranud uued aktsionärid või osanikud (ostuoptsioon nõude osaluseks pööranud aktsionäride või osanike suhtes), et olukorra paranemisel jätkata oma äri senises aktsionäride või osanike ringis. Lisaks peaks aktsionäride või osanike laenude olemasolul sätestama ka selliste laenude teenindamise tingimused.
Sarnaselt teiste saneerimisabinõudega on ka siin oluline võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiip. Riigikohus on kinnitanud, et võlausaldajate võrdse kohtlemisega võiks olla kooskõlas selline abinõu, kus restruktureeritakse kogu senine osalus äriühingus ja jagatakse see suuremate võlausaldajate vahel nende nõuete suuruse alusel (senine enamusaktsionär või enamusosanik ei säilita kontrolli saneeritava ettevõtja tegevuse üle). Seega saab kõnealust abinõu kasutada pigem siis, kui äriühingul on üks suur võlausaldaja või suurema nõude moodustav võlausaldajate rühm.
Mille alusel määrata osaluse hind
Keerukas võib olla osaluse hinna määramine. Riigikohtu hinnangul on mõistlik kasutada alternatiivseid aktsiate või osade hindamise meetodeid ja võrrelda nende tulemusi. Kuna raskustes ettevõtte hinna määramise alused võivad võlgniku ja võlausaldaja seisukohast vaadatuna olla väga erinevad, siis võib olla lahenduseks nõude osaline osaluseks pööramine. Sellisel juhul oleks võlausaldajal nii osalus kui laenunõue ning võimalus teostada aktsionäride või osanike õigusi (eelkõige saada infot ning rääkida kaasa olulistes küsimustes).
Samuti on see lahendus maksutehniliselt soodsam, sest vastupidisel juhul peaks nõude osaluseks pööranud aktsionär või osanik saama võlanõude tasutud äriühingust dividendi saamise kaudu või alles sellel hetkel, kui aktsionär või osanik vastavalt aktsionäride või osanike lepingu tingimustele ettevõttest väljub.
Nõude ümberkujundamise võimalus osaluse omandamise kaudu avab palju uusi võimalusi ning annab nii saneeritavale ühingule kui võlausaldajatele rohkem paindlikkust.
