Advokaadid: pensionireform muudab tagasiulatuvalt paljude inimeste maksustamist. Kandke 4% sotsmaksu ka meile üle

 (211)
Advokaadid: pensionireform muudab tagasiulatuvalt paljude inimeste maksustamist. Kandke 4% sotsmaksu ka meile üle
Carri Kinder, Kaido KünnapasKollaaž

Jüri Ratas märkis tänases riigikogu infotunnis: „Te ju teate väga hästi, et 20% sotsiaalmaksust läheb pensioniteks ja 13% tervishoidu“. Pensionireformi vastuvõtmisel see paika ei pea.

Riigikogus arutletud pensionireform muudab tagantjärgi paljude eestlaste maksustamist. Osade inimeste sissetulekutele kehtib tagasiulatuvalt 33% suuruse sotsiaalmaksu asemel 4% väiksem maks. Need saavad raha riigilt kingitusena ja saavad sellega teha, mida soovivad.

Toome lihtsa näite. Carri teenistuselt on makstud aastaid kohusetundlikult 33% sotsiaalmaksu ja sellest on toetatud tänaseid pensionäre. Kaido omakorda saab teise pensionisamba lammutamisel osa maksust tagasi ja saab minna selle eest Tenerifele puhkusele ja osta auto.

See ei ole õiglane. Riik teeb osadele inimestele kingituse, teistele jääb ainult kaasaelamise rõõm.

Küsimus on lihtne nagu üks pluss üks

Õiguskantsler on avaldanud oma muret pensionireformi põhiseaduspärasuse osas muuhulgas sarnastel põhjustel. Oleme igati nõus õiguskantsleri tõdemusega, et Carri ja Kaido analooge koheldakse ebavõrdselt ning see ei ole kuidagi õigustatav. Vastuolu põhiseadusega ja maksuõiguse põhimõtetega on selged:

- Sotsiaalmaksu määra langetatakse tagasiulatuvalt valikuliselt osade isikute puhul, mis toob kaasa ebavõrdse kohtlemise;

Seotud lood:

- Sotsiaalmaksu hakatakse osaliselt kasutama kõikvõimalikel muudel eesmärkidel peale sotsiaalmaksu tegeliku eesmärgi, milleks on tervishoiusüsteemi kõrval pensionikindlustuse pakkumine elamisväärse vanaduspõlve veetmiseks.

Riigikogus jätkus reformi menetlus aga sama tuhinaga ning valitsus on enesekindel reformi vastuvõtmise osas. Kurb on avalike arutelude puhul see, et palju räägitakse võrdsetest ja ebavõrdsetest gruppidest, mille alusel tuvastada võrdseid ja ebavõrdseid gruppe, kuidas Riigikohtu praktika selles valguses toimib jne. Vähe on esitatud lihtsaid küsimusi, näiteks miks ühed inimesed saavad sotsiaalmaksutagastuse ja teised mitte ning miks me muudame tagasiulatuvalt sotsiaalmaksu eesmärki.

„Sul oli ju valik, mis sellest, et sa ei teadnud, mida sa tegelikult valid!"

Sambavaenajate peamine argument on, et kunagi saime ise seda valida, kas II sambaga liituda või mitte. „Valiku" olulisust on toonitanud ka justiitsministeerium. Valiku võimalus oleks määrav siis, kui valik on teadlik. Kui inimene võtab altkäemaksu, siis ta teab, et tema valik võib viia ta trellide taha. Küll ei saa riik pärast kuriteo sooritamist öelda, et me nüüd otsustasime, et korruptandid tuleb siiski võlla saata. Selline lähenemine oleks kriminaalõiguslikult täielik õigusteaduslik innovatsioon, kuid pensionireformi ehk sotsiaalkindlustusõiguses on see reformijate loodud uus normaalsus. Samahästi Eesti Vabariigi kodanikelt nõuda valimistel hääletamist ilma valimisplatvormide tutvustamiseta.

Õigusriigis ei tohiks see nii olla. Seda põhjusel, et valikute langetamisel teavad inimesed, mis on valikute üldised tagajärjed. II sambaga mitteliitunutel ei olnud valiku langetamisel teadmist, et oma valiku tegemisel jätab riik neile osa sotsiaalmaksust tagastamata võrreldes mõne teisega, kes II sambaga liitus. Meie ei pea õigeks heita inimestele ette seda, et nad jätsid tol ajal sellise valiku tegemata, kui nad tagajärgesid ette näha ei saanud. Veelgi enam, me ei pea õigeks tuua sellist „valikut" välja kui olulist kaalutlust pensionireformi õiglaseks või ebaõiglaseks lugemisel.

Lihtsustatult, kui Carrile oleks öeldud, et ta ei pea 4% kättesaamist pensionini ootama vaid saab selle kätte veel suhteliselt noorena, oleks ta samuti kiire raha kasuks otsustanud.

Ebaõiglust ei saa õigustada uue ebaõiglusega

Näitena toodud Carri ja Kaido erinevat kohtlemist õigustatavad pensionireformi pooldajad sellega, et kunagi tulevikus saab II sambaga mitteliitunud Carri võib-olla rohkem pensioni. Ilus jutt aga vale. Esimeses pensionisambas puudub Carri nimega 4% sotsmaksu eraldis. Arvestades meeste keskmist eluiga ei näe paljud I sambast pensioni ootavad inimesed kunagi pensioni.

On küüniline väita, et need inimesed on samasuguses olukorras kui need, kes saavad pensionireformi praeguse plaani järgi raha tuleval aastal kasutada nii, nagu nad seda parasjagu soovivad.

Maksude kehtestamisel kehtivad lihtsad põhimõtted - maksud peavad olema üldised ja ühetaolised ja kohalduma võrdsetel alustel. Puudub õigustus ja vajadus kehtestada ühele grupile tagasiulatuvalt madalam maksumäär. Seda saab testida väga lihtsalt. Igaüks meist saab endalt küsida järgmise küsimuse: kas ma olen valmis tasuma jätkuvalt 33% sotsiaalmaksu, kui naabrimees tasub 29% sotsiaalmaksu, lootuses, et kunagi ma kunagi saan võib-olla riiklikku pensioni? Katsed näitavad, et palju käsi sellele ei tõuse ja võrdse kohtlemise tunnetus tekib ilmselt vähestel.

Lahendus: raha kõigile ja shoppame koos!

Loogiline oleks reformi läbi viia tulevikku aga mitte minevikku. Kui aga minevikku muutma minna, tuleks vältida uut ebaõiglust. Üks võimalus on mitte anda vabakasutusse 4% sotsiaalmaksust. Just nii soovitas rahandusministeeriumi tellitud õiguslik analüüs. Alternatiiv oleks riigieelarvest tagastada 4% sotsiaalmaksust ka kõigile teistele. Eks läheme siis kõik koos oma rahaga ostlema.

*Advokaadibüroo Sorainen on analüüsinud pensionireformi põhiseaduspärasust FinanceEstonia MTÜ palvel.