Itaalia ja USA ekspertide kogemus näitab, et hankeid vahendite ja aparaatide tarbeks korraldab samal ajal sisuliselt terve maailm. Kuidas korraldada riigihankeid kui rahvusvaheline meditsiinitarvikute hanketurg on paanikas? Alljärgnevad näited kinnitavad, et edu saadab hankijaid, kel erilised teadmised, uudsed lahendused ning eelkõige paindlikkus.

Turul ei konkureeri enam tootjad, vaid hankijad

Riigihangete puhul oleme harjunud mõttemalliga, et pakkujad konkureerivad ihaldatud hankelepingu nimel ning vabaturu tingimustes on konkurents alati rikkalik. Kriisi tingimustes oleme vähemalt hädavajalike vahendite ja seadmete puhul jõudnud aga vastupidisesse olukorda - hankijad konkureerivad üle maailma pakkujate pärast ja otsivad tikutulega taga pakkujaid, kes ehk oleks nõus vajaminevat mõistlikel tingimustel tarnima. Seetõttu puudub hankijatel sisuliselt mistahes läbirääkimispositsioon.

Välisriikide spetsialistid viitavad, et kriis on tekitanud riikide vahelise võidujooksu, kus pakkujad tarnivad neile, kes on nõus varustuse eest kiiremini ja rohkem maksma. Konkurents ei ole tihti mitte üksnes riikide vahel, vaid samas võistluses osalevad lausa sama riigi erinevad hankijad, kes keskse koordinatsioonita otse pakkujate poole pöörduvad.

Selline praktika on kaasa toonud meditsiinitarvikute märgatava kallinemise ning väited lausa ekspordikeeldude seadmise kohta. Näitena võib välja tuua, et USA-s on maski hind olnud tavapäraselt alla ühe dollari, kuid kriisi tingimustes tõusnud seitsmele dollarile ning nüüd taas „langenud" viiele dollarile.

Sarnast hinnadünaamikat kinnitavad ka Itaalia spetsialistid. Maksumus mitmekordistub mitte kuude, vaid isegi minutitega. Ameerika Ühendriikide kolleegide sõnul kolmekordistus hind kuue tunni jooksul kolm korda. Riigihangete ekspertide rahvusvahelistes ringkondades kardetakse, et tootjad või edasimüüjad ootavad maski hinna tõusmist koguni 15-17 euroni, et alles siis nõudlust rahuldama asuda. Seniks vaevlevad aga riikide tervishoiusüsteemid ülekoormuses, inimesed haigestuvad ja halvimal juhul surevad vahendite puuduse tõttu.

Kes koostööd ei tee, jääb lepinguta

On ilmselge, et riik peaks suunama rohkem ressurssi ja tähelepanu sellele, et võidujooksus esimeste seas lõpetada. Selleks on Itaalia ja USA kolleegidel mitmeid praktilisi soovitusi, millest tuleb kohe täna, mitte homme õppida.

Esimese sammuna tuleks hädavajalike vahendite hankimiseks nimetada keskne asutus ja vajadusel viia sinna kasvõi ajutiselt kogu hankimiseks vajalik oskusteave. Seda mitte üksnes riigile kuuluvate haiglate vaates, vaid kõiki vahendeid vajavaid tervishoiuasutusi hõlmates. Sealhulgas kaasates ka erasektori teenusepakkujaid, kellega muidu ühishangete korraldamisel koostööd ei tehta. See võib küll kõlada munade ühte korvi kogumisena, kuid teiste riikide kogemus näitab, et olukorras, kus mitmed hankijad püüavad samaaegselt ja meeleheitlikult samu asju osta, on tulemuseks nii kallim hind kui ka see, et lepingutest jäädakse üldse ilma. See jätab tootjatele mulje veelgi suuremast nõudlusest, mis loob omakorda ajendi virtuaalset oksjoni veelgi jätkata ja isegi hoiduda tarnimisest parema hinna ootuses.

Õnneks on vähemalt osaliselt seda teed Eestis juba mindud ning Riigi Tugiteenuste Keskusesse on oskusteavet ja hankijate vajadusi koondatud. Samuti on Eesti osalemas ka Euroopa Komisjoni ühishankes. Sellist keskset koordinatsiooni tuleks aga veelgi suurendada. Itaalia kolleegid panevad südamele, et olukorda ei paranda mitte pelgalt riigihangete korraldamine, vaid erinevate hankijate vajaduste koordineerimine. Teisisõnu, paljude kui mitte kõikide haiglate ja muude (sh erasektori) tervishoiuasutuste hangete koondamine ühe hankekorraldaja kätte.

Riigihange pole asi iseeneses, vaid tellitud asjad peavad kiiremas korras jõudma arstide ja abivajajateni. Selle tagamiseks peaks keskne hankija üle võtma ka logistika ja lepingute täitmise koordineerimise. Teisisõnu peaks tekkima one-stop-shop, mis vastutab riigihanke, lepingu ja selle täitmise ning asjade kohaletoomise eest ja annab seeläbi tervishoiuasutusele aega ja ressursse tegeleda inimeste ravimisega.

Pakkumise vastuvõtmise üle tuleb otsustada kohe

Rahvusvaheline kogemus näitab, et meditsiinitarvikute tootjad „shoppavad" hetkel erinevate hankijate vahel ringi ning lepingu sõlmimise võimalused võivad silmapilkselt kaduda. Ameerika Ühendriikide näitel, kus hanke eest vastutav isik võttis tunnikese aega, et pakkumuse üle mõelda, polnud pärast tunni möödumist enam pakkumust, sest müüja liikus edasi.

Otsuste vastuvõtmise hierarhia soovitatakse seega muuta nii väikeseks kui võimalik, et otsustusõigusega isik saaks info nüüd ja kohe, mitte pärast arvukate spetsialistide kooskõlastusi dokumendihaldussüsteemis. Seetõttu võib kriitiliseks konkurentsieeliseks osutuda isegi hankijate võime võtta vastu otsuseid väljaspool tavapärast tööaega. Seda eriti siis, kui võimalikuks lepingu pooleks on näiteks tootja, kes asub kaugel teises ajavööndis ja kelle ukse taga on pikk järjekord teistest riikidest.

Pakkujad tahavad raha, mitte riigihangete formaalsustega tegeleda

Rahvusvaheline kogemus näitab ka seda, et mistahes takistused lepingu kiirele sõlmimisele viivad tehingu katkemiseni. Nii tuleks tehingute sõlmimiseks hoiduda riigihangetes liigsetest nõuetest, kuna pakkujal võib olla lihtsam müüa näiteks meile vajalikke maske ja ventilaatoreid teise riiki, kus seatakse menetlusele leebemad reeglid või on mistahes formaalsustest sisuliselt loobunud. Kui partner on usaldusväärne, siis võib mõne üksiku tehingu kiirus olla sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus.

Hea meel on tõdeda, et vähemalt osad Eesti hankijad on praeguses kriisiolukorras sellest põhimõttest ka lähtunud, korraldades hädavajaliku varustuse soetamiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi ja seda nii, et liigseid kellasid ja vilesid menetlusse pole lisatud.

Maaklereid ja vahendajaid võivad olla petturid

Rahvusvaheline riigihankespetsialistide kogukond hoiatab kategooriliselt ka igasuguste vahendajate ja maaklerite eest. Viimaste nädalate kogemus näitab, et neil puuduvad tegelikud sidemed tootjatega ning tegemist on sisuliselt petturitega.

Iseäranis ohtlik on see praegu, mil pakkujad võivad julgesti väärtusliku kauba eest nõuda ettemaksu. Ettevaatamatuse korral võib tagajärjeks olla see, et raha on läinud ja seadmeid ega tarvikuid ei ole ega tule. Seega peaks hankijaid manitsema ettevaatlikkusele ja soovitama neil võimalusel suhelda otse tootjaga või usaldusväärse edasimüüjaga.

Kvaliteedis ei tohi teha järeleandmisi

Tehingute kiiruse tõttu ostetakse hetkel üle maailma hädavajalikke meditsiinivahendeid kui põrsast kotis. Olukorras, mil pakutava vastavuse eelkontrolliks piisavalt aega ei ole, võib lahendus peituda piisavalt heidutavate leppetrahvide seadmises.

USA kolleegide korraldatud rahvusvahelisel riigihangete COVID-19 teemalisel webinaril „Public Contracts and the Coronavirus" käsitletud ettekannete kokkuvõte.