Advokaadid: valitsus on siiani tegelenud ainult keeldude kehtestamisega, ettevõtluse saatuse osas pole endiselt mingit selgust

 (121)
ÜLEVAADE | Paljud Euroopa riigid on juba ammu majandusotsuseid teinud
Sorainen partner Karin Madisson
Sorainen partner Karin MadissonFoto: Karin Kaljuläte

Ettevõtted on kriisiga tegelemisel keerulises situatsioonis, kus soovitakse vastutustundlikult käituda, kuid samaaegselt on tarvis ka ettevõtet ennast elujõulisena hoida. Ettevõtete võimekus kriisi ajal toime tulla on erinev, ent ilma välise abita ei ole võimalik kellelgi kaua hakkama saada. Siinkohal peab ennetavalt sekkuma riik.

Riik peab ettevõtetele abi osutama otsustavalt ja kiiresti ning mõtlema võimalustele, mis jõuaksid vahetult rohkete abivajajateni. Sellest sõltub, kui kaua võtab meie majandusel aega, et šokist toibuda. Eesti riik ei ole veel sisuliselt mingeid meetmeid tarvitusele võtnud ja seni on piirdutud vaid keeldude ja piirangute kehtestamisega, mis seab ettevõtted ning ka töötajad väga keerulisse olukorda. Neil oli vaja teha otsuseid kohe, kui eriolukord välja kuulutati. Nüüd on sellest möödas juba viis päeva ja ikka ei ole veel selgust. Käesolev kriis toob kindlasti välja meie praeguse valitsuse tõhususe.

Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal on juba teatanud, et kergendavad ajutiselt ettevõtete maksukoormat, lükates maksutähtaegu edasi ja lastes ettevõtetel raha mujale suunata. Itaalias on aga peatatud kõik kodulaenude tagasimaksed ja pakutud väikeettevõtetele laenude maksepuhkust. Ka Poola president palus riigi finantsasutustel ajutiselt laenu tagasimaksed peatada. Rootsis on ettevõtetel lubatud edasi lükata kahe kuu jagu maksude maksmist kuni aasta aega. Naaberriigil Lätil on kavas eraldada miljard eurot muuhulgas ettevõtete toetamiseks, haigusraha maksmiseks ja maksepuhkuste võimaldamiseks.

Käesolev kriis toob kindlasti välja meie praeguse valitsuse tõhususe.
Seotud lood:

Valitsused peaksid kaaluma töötajate ja ka töötajate lähedaste kojujäämise toetust ettevõtete kaudu, et töökaotamise hirmus tööle ei tuldaks. Paljud riigid, sealhulgas Poola, Läti ja Rootsi on seda põhimõtet silmas pidades tegutsema asunud.

Seades inimeste tervise prioriteediks võtab Rootsis riik enda kanda töötajatele haigusraha maksmise kohe alates esimesest töölt puudutud päevast. Läti hüvitab töötasu kaotuse lapsevanematele, kelle pered naasid riskipiirkondadest. Poolas, kus suleti kõik haridusasutused, kavatsetakse pakkuda kompensatsioonivõimalust vanematele, kes on pidanud oma lastega koju jääma. Suurbritannia ja Hispaania on aga muutnud haigusraha saadavaks neile, kellele on soovitatav karantiin, kaasa arvatud need, kellel sümptomeid ei esine. Iirimaal makstakse 3 miljardilisest hädaolukorra eelarvest suur osa neile inimesele, kes on kas karantiinis või kellel on Covid-19 juba diagnoositud.

Valitsus Saksamaal kavatseb pakkuda kriisi tõttu kõige raskemini pihta saanud ettevõtetele likviidsustoetust, laiendades ligipääsu riigireservile Kurzarbeit, mille tegelik otstarve on mõeldud juhuks, kui Saksamaal toimuks töötute arvu järsk tõus.

Saksamaa valitsus maksab ka aasta lõpuni kompensatsiooni töötajatele, kelle töötunde on kriisi tõttu vähendatud. Nii Rootsi kui ka Suurbritannia on rakendanud sarnaseid meetmeid hoidmaks inimesi ettevõtetes vähendatud koormusega palgal edasi. Rootsi valitsus valmistab ette kevadist eelarvet, mis sisaldab ettepanekuid lühiajalise töö jaoks, mis muudaks ettevõtetel kergemaks lasta oma töötajatel vähem tunde töötada selle asemel, et neid koondada.

Erinevad lahendused ka sektoripõhiselt

Mõned riigid on rakendanud lisaks ka konkreetsemalt suunatud meetmeid. Taani võimud on otsustanud maksta kompensatsiooni suurte ürituste korraldajatele, mida viiruse leviku tõttu on massiliselt ära jäetud. Taani pikendas ka tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega ning maksuminister teatas, et on plaan rakendada 13 miljardi euro väärtuses meetmeid, et Taani ettevõtteid elujõulisena hoida. Hollandis kavatseb riik hakata laenumaksetega raskustes olevatele väikeettevõtetele käendajaks.

13. märtsil andis Euroopa Liit välja hulga soovitusi, mida jälgides saaksid liikmeriigid vähendada lööki oma majandusele eesmärgiga ära hoida hüppelist töötuse suurenemist ja ettevõtete pankrotilainet.

Eelmisel nädalal tuli uudis, et eesotsas LHV Pangaga on Eesti pangad otsustanud võimaldada koroonaviirusest mõjutatud ettevõtetest laenuklientidele maksepuhkust. Sellist kindlasti kiiduväärt sammu ei peaks aga astuma ainult pangad.

Ettepanekuid on tulnud juba väga palju, sealhulgas peaks riik alandama maksukoormust, muutma tööseadusandlust paindlikumaks, et hoida ära koondamise lainet, peaks pakkuma ettevõtjatele tuge töötajate tööl hoidmisel ja kodus karantiinis olekul, edasi lükkama maksetähtaegu, alustades turismisektorist ja laienedes edasi vajadusepõhiselt. Riik peaks pakkuma majandusele tuge, võimaldades ettevõtetel oma ressursse suunata riskide maandamisele, kriisistrateegia välja töötamisele ja töötajate muutunud vajadustega tegelemisele.