Advokaat arhitektide murest: ametnikud ei tohi luua oma reegleid

 (13)
Advokaat arhitektide murest: ametnikud ei tohi luua oma reegleid
Foto: Advokaadibüroo Magnusson

Tänases Ärilehes ilmus artikkel, kus arhitektid kurdavad, kuidas omavalitsuse palgal olevad ametnikud omavolitsevad ja ehitusubade menetlust pidevalt edasi lükkavad. Advokaadibüroo Magnusson vandeadvokaat Karin Mölder on probleemist teadlik. Arhitektidel on igati õigus olla rahulolematu.

Arhitektide poolt tõstatud küsimused on teravalt esile kerkinud uue ehitusseadustiku jõustumise järel, kuid esinenud ka varem. Ehitusseadustik näeb olenevalt ehitatava või valminud ehitise suurusest ja olemusest ette ehitus- ja kasutusteatise või ehitus- ja kasutusloa taotluse esitamise. Paratamatult on kohalike omavalitsuste halduskoormus erinevate teatiste ja taotluste läbivaatamisel suur, kuid see ei õigusta haldusmenetlusreeglite ja isikute õiguste rikkumist.

Ehitusloa taotluse saamisel peab pädev asutus kontrollima esitatud ehitusprojekti vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Ametnik peab lähtuma üksnes õigusaktides kehtestatud nõuetest, tal puudub õigus luua täiendavaid reegleid või olemasolevaid endale meelepäraselt sisustada. Riigikohus on rõhutanud, et haldusmenetluses võib isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi piirata ainult seaduse alusel. Juhul, kui haldusorgan leiab ehitusprojektis puudusi, peavad puuduste kõrvaldamiseks tehtavad ettekirjutused olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja põhjendatud. Põhjendamine tähendab seejuures viitamist konkreetsele kehtestatud nõudele, millele ehitusprojekt haldusorgani arvates ei vasta.

Arhitektide poolt esile toodud halduspraktika, kus haldusorgan ei too väidetavaid puudusi välja ühe korraga, vaid tugineb alles hiljem täiendavatele puudustele, mis esinesid juba algselt esitatud ehitusprojektis, ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse, haldusmenetluse põhimõtete ega hea halduse tavaga. Seadus sätestab otsesõnu, et taotluses puuduste esinemise korral peab haldusorgan esimesel võimalusel määrama taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.t teatama kõikidest puudustest esimesel võimalusel. Lisaks tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning vältida isikutele üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekkimist. Riigikohus on mitmetes lahendites toonitanud haldusorgani kohustust järgida haldusmenetluse üldpõhimõtteid, sealhulgas hea halduse põhimõtet.

Kui isik leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada vaide või pöörduda kaebusega halduskohtusse.