Advokaat hoiatab: piiriülesed ehitusettevõtjad peavad olema nüüd ettevaatlikumad
Miks on oluline, kas ehitusplatsil toimub tegevus alla või üle kuue kuu?
Paljud Eesti ehitusettevõtjad tegutsevad piiriüleselt Soomes, Rootsis, Norras ja muudes lähiriikides - kes tarnib ja püstitab maju, kes teeb alltöövõttu mõnele töölõigule, kes ehitab iseseisvalt kohalikele lõpptellijatele. Kui võimalik ning kohaliku turu olud ei nõua, siis on võetud eesmärgiks tegutseda Eesti OÜ kaudu ning hoida oma tegevus välismaistel ehitusplatsidel lühemana ajapiir, mis tekitab seal riigis püsiva tegevuskoha - reeglina 6 või 12 kuud. Seda põhjusel, et ehitusplatsi ajaline kestus määrab, kuidas seal tegutseva ehitusettevõtja tulu maksustatakse:
Kui ehitustegevus on lühem kui vastav ajapiir (Soomes, Rootsis ja Norras on see näiteks 6 kuud), siis maksab ehitusettevõtja oma ärituludelt tulumaksu Eesti maksureeglite järgi. Kuna Eestis maksustatakse OÜ kasumit ainult jaotamisel, siis on see kahtlemata ihaldusväärne lahendus. Seetõttu kasutavadki paljud ehitusettevõtjad mudelit, kus seda piiri ei ületata.Kui ehitustegevus ületab vastava ajapiiri, siis peab OÜ hakkama maksma tulumaksu selles välisriigis ning registreerima seal oma püsiva tegevuskoha. Eestis üldiselt topelt tulumaksu maksta ei tule, kuid arusaadavalt ei ole võimalik maksukohustust ka enam omale sobivalt edasi lükata.
„Vabandust, töömeestel on COVID ja ehitusplatsi tegevus venis meist olenemata". On see piisav?
Ehitusplatside kestused hakkavad kahtlemata venima, seda nii haigestumiste, liikumispiirangute kui ka tarneahelate aeglustumiste tõttu. See on tekitanud paljudes küsimuse, mis saab siis, kui sellistel põhjustel tuleb ehitusplatsil viibida planeeritust kauem ning ka 6 kuu piir saab ületatud? Eelkõige on see probleem neile, kelle äriks on lühemate ehitusprojektide teostamine või kellel on tavaks 6 kuu piiril balansseerida.
Palju on kirjutatud sellest, et koostööpartnerite vahelistes suhetes on tegemist ilmselt vääramatu jõuga, mis võimaldab oma lepingurikkumisi välja vabandada. Sisuliselt tähendab see, et näiteks ehitusmaterjalide tarne hilinemine või tööde üleandmisega viibimine ei võimalda õiguskaitsevahendeid kasutada. Samuti on leppetrahvide nõudmine vähemalt Eesti võlaõigusseaduses kirjas oleva „tüüptingimuse" järgi vääramatu jõu korral välistatud.
Maksukohustuste puhul olukord siiski nii roosiline ei pruugi olla. Eelkirjeldatud 6 kuu reegel tuleb riikide vahel sõlmitud maksulepingutest (nagu seda on Eesti-Soome, Eesti-Rootsi ja Eesti-Norra maksulepingud), mis põhinevad omakorda OECD mudellepingul. OECD avaldas mõned päevad tagasi oma analüüsi selle kohta, kuidas mõjutab COVID-19 kriis maksulepingute kohaldamist. Analüüs oli eelkõige suunatud piiriülesele töötamisele, kuid see puudutas ka piiriüleseid ehitusettevõtjaid. Kuigi tegemist on OECD poolse analüüsiga ning Eestil, Soomel, Norral ja Rootsil võib olla sellest hoopis erinev nägemus, toob see ehitusettevõtjatele tekkiva riski selgelt välja.
Nimelt toonitati analüüsis, et ehitusplatsi kestust arvestatakse edasi sõltumata sellest, et töö kriisi tõttu venib. Kriisist tekkiv tööseisak on nö ajutine katkestus, mis ei katkesta ehitusplatsi ajaarvestust.
Kui palju maksab 6 kuu piiri ületamine?
Riski olulisust võib demonstreerida järgmise näitega. OÜ plaanis lõpetada moodulmajade püstitamise ja viimistlustööde teostamise 5 kuuga, kuid tarneraskuste ja töötajate haigestumise või liikumispiirangute tõttu venib ehitustegevus 7 kuuni. Sellisel ehitusplatsil tegutsemine tekitab OÜ-le ehitustegevuse asukohariigis püsiva tegevuskoha (eeldame, et maksulepingus on ajapiiriks märgitud 6 kuud, nagu see on Soomes, Rootsis ja Norras), mis tähendab, et maksunduslikult võrdsustatakse OÜ selle välisriigi kohalike ettevõtjatega. Kui OÜ teenis projektiga 70 000 eurot kasumit, siis 5 kuulise projekti puhul ei oleks seda tulumaksuga maksustatud enne OÜ poolt kasumi jaotamist. OÜ oleks saanud seda maksuvabalt hoida ja reinvesteerida, järele jääva kasumi jaotamisel tuleks maksta 20% tulumaksu kasumi jaotamise hetkel. Kui projekt kestab nüüd aga 7 kuud ning välisriigis kohaldub näiteks aastapõhine ettevõtte tulumaks määras 24%, siis peab OÜ maksma 70 000 eurolt kasumilt tulumaksu 24%. Seega maksu tuleb maksta varem, ilmselt rohkem ning suurema maksumäära alusel.
See, kas ja Soome, Rootsi, Norra ja teised riigid näevad COVID-19 viirust vabandusena ka püsiva tegevuskoha tekkimisel, sõltub juba nende riikide otsustest. OECD seisukohad, millest riigid üldiselt lähtuvad ning millest Soomel, Rootsil ja Norral on kahtlemata ka kasulik lähtuda, annavad siiski alust arvata, et „Corona" ei saa olema võlusõna püsivast tegevuskohast pääsemiseks.
Mida teha?
Piiriüleselt tegutsevatel ettevõtjatel tasub viia ennast kurssi, milline saab olema nende tegevuskohariigi suund selles küsimuses. Kui suund on mitte pidada viirusest tingitud tööseisakuid vabanduseks, siis tasub tõsiselt kaaluda ja arvutada, kas odavam oleks projekt lõpetada suurendatud jõududega või kasutada muid lahendusi, mida olukord võimaldab.
