Miks on oluline, kas ehitusplatsil toimub tegevus alla või üle kuue kuu?
Paljud Eesti ehitusettevõtjad tegutsevad piiriüleselt Soomes, Rootsis, Norras ja muudes lähiriikides - kes tarnib ja püstitab maju, kes teeb alltöövõttu mõnele töölõigule, kes ehitab iseseisvalt kohalikele lõpptellijatele. Kui võimalik ning kohaliku turu olud ei nõua, siis on võetud eesmärgiks tegutseda Eesti OÜ kaudu ning hoida oma tegevus välismaistel ehitusplatsidel lühemana ajapiir, mis tekitab seal riigis püsiva tegevuskoha - reeglina 6 või 12 kuud. Seda põhjusel, et ehitusplatsi ajaline kestus määrab, kuidas seal tegutseva ehitusettevõtja tulu maksustatakse:
Kui ehitustegevus on lühem kui vastav ajapiir (Soomes, Rootsis ja Norras on see näiteks 6 kuud), siis maksab ehitusettevõtja oma ärituludelt tulumaksu Eesti maksureeglite järgi. Kuna Eestis maksustatakse OÜ kasumit ainult jaotamisel, siis on see kahtlemata ihaldusväärne lahendus. Seetõttu kasutavadki paljud ehitusettevõtjad mudelit, kus seda piiri ei ületata.Kui ehitustegevus ületab vastava ajapiiri, siis peab OÜ hakkama maksma tulumaksu selles välisriigis ning registreerima seal oma püsiva tegevuskoha. Eestis üldiselt topelt tulumaksu maksta ei tule, kuid arusaadavalt ei ole võimalik maksukohustust ka enam omale sobivalt edasi lükata.
„Vabandust, töömeestel on COVID ja ehitusplatsi tegevus venis meist olenemata". On see piisav?
Ehitusplatside kestused hakkavad kahtlemata venima, seda nii haigestumiste, liikumispiirangute kui ka tarneahelate aeglustumiste tõttu. See on tekitanud paljudes küsimuse, mis saab siis, kui sellistel põhjustel tuleb ehitusplatsil viibida planeeritust kauem ning ka 6 kuu piir saab ületatud? Eelkõige on see probleem neile, kelle äriks on lühemate ehitusprojektide teostamine või kellel on tavaks 6 kuu piiril balansseerida.
Palju on kirjutatud sellest, et koostööpartnerite vahelistes suhetes on tegemist ilmselt vääramatu jõuga, mis võimaldab oma lepingurikkumisi välja vabandada. Sisuliselt tähendab see, et näiteks ehitusmaterjalide tarne hilinemine või tööde üleandmisega viibimine ei võimalda õiguskaitsevahendeid kasutada. Samuti on leppetrahvide nõudmine vähemalt Eesti võlaõigusseaduses kirjas oleva „tüüptingimuse" järgi vääramatu jõu korral välistatud.