Advokaat: kaks olulist seadusemuudatust vältimaks usaldamatust ärikeskkonnas

Seni on Eesti tegutsenud COVID-19 pandeemia majandusmõjude leevendamisel hädaolukorra seaduse alusel ning õigusaktidesse muudatusi veel tehtud ei ole. Seadusemuudatusi on leevendusmeetmete raames vastu võetud nii Lätis kui Leedus, möödunud nädala lõpus võttis ka Saksamaa parlament vastu eriolukorrast tulenevad täiendused BGB-sse ja teistesse õigusaktidesse.

Nüüd on ka Eesti valitsus asunud ette valmistama õigusaktide muudatusi. Kuna COVID-19 pandeemia põhjustab ettevõtjates palju teadmatust, peab riik tegema kõik endast oleneva, et ärikeskkonnas ei võtaks maad üleüldine usaldamatus ja säiliks ka mõistlik tasakaal äripartnerite huvide ja õiguste vahel. Seetõttu võiks Eesti kaaluda mõningate reeglite muutmist, mis hõlbustaks ettevõtjatel praeguses keerulises olukorras lahenduste leidmist.

Peatada tehingute tagasivõitmise tähtaegade kulgemine eriolukorra ajaks

Justiitsministeerium on ette valmistanud eelnõu, mille alusel peatub juhatuse kohustus esitada pankrotiavaldus ja kohtud peaks üldjuhul hakkama keelduma võlausaldaja pankrotiavalduste menetlusse võtmisest kuni möödub kaks kuud eriolukorra lõppemisest. Selles situatsioonis tuleks kindlasti peatada samaks ajaks ka võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tagasivõitmise tähtaegade kulgemine. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse peatamise võiks siduda kohustusega anda võlausaldajatele teavet ettevõtte hetkeseisu ja väljavaadete kohta.

Samuti võiks kaaluda tagasivõitmise tähtaegade kulgemise peatamist saneerimismenetluse ajaks. Lisaks võiks võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmine eriolukorra ajal erandina toimuda näiteks ka juhul, kui võlgnik ise ei esita saneerimisavaldust või kui saneerimismenetlus lõppeb.

Kestvuslepingutest tulenevate maksete tagasivõitmise õiguse piiramine

Erandkorras võiks kaaluda uutest tehingutest ja sõlmitud kestvuslepingute jätkamisel ka juba sõlmitud kestvuslepingutest tulenevate uute maksete (ostuhinna tasumine, üüri tasumine jms) tagasivõitmise õiguse piiramist tuginedes võlgniku maksejõuetusele makse tegemise ajal.

Nende muudatuste korral ei painaks raskustesse sattuvate ettevõtete juhte kartus, et pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu esitatakse hiljem nende endi vastu nõudeid, kui ettevõtte päästmine ei õnnestu. Tagasivõitmise tähtaegade peatamine tasakaalustaks pooltevahelisi huve ja erireeglid annaks võlausaldajatele ka suurema kindluse, et raskustes ettevõttega ärisuhte jätkamine ei maksa tagasivõitmise näol neile hiljem valusalt kätte.