Advokaat: kas maanteeamet tegutseb lennuliini riigihankel teadlikult õigusvastaselt?

Kuressaare-Tallinn liinil õhureisijateveo teenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihankes kehtestati juba teistkordselt nõue teenuse osutamiseks kasutatava lennuki vanusele. Miks raisatakse maksumaksja raha, kehtestades riigihankes teadlikult ja korduvalt õigusvastaseid tingimusi, küsib Transaviabaltikat eelmises vaidlustusmenetluses maanteeameti vastu esindanud advokaat Triin Väljaots.

Maanteeameti transpordidirektor Meelis Telliskivi tunnistas juba septembris avalikult, et teenust osutava lennuki osas vanusekriteeriumi kehtestamine on õigusvastane: "Me väga oleksime tahtnud seda sinna sisse panna, aga erinevad juristid andsid tagasisidet, et see on õigustühine, kui sinna selline lause sisse panna".

Sellele vaatamata kehtestas maanteeamet pärast esimest nurjunud riigihanget siiski piirangu teenuse osutamiseks kasutatava lennuki vanusele. Riigihangete vaidlustuskomisjon tunnistas selle tingimuse 26. novembril õigusvastaseks. Täna on maanteeamet ehk hankija selle tingimuse kehtestanud täpselt samas sõnastuses vastavustingimusena. Tekib küsimus, miks raisatakse maksumaksja raha, kehtestades riigihankes teadlikult ja korduvalt õigusvastaseid tingimusi?

Arusaadavalt ei ole vaidlust selles, et Saaremaa ja Tallinna vahel reisijaid veetaks lennukiga, mis on kvaliteetne, mugav, hea mahutavusega, keskkonnasäästlik, väikese müratasemega, kütusesäästlik ja ka esteetiliselt ilus. Ilmselge on aga see, et lennuki tootmisaasta ei ole seotud ülalnimetatud eesmärkide saavutamisega. Pigem on nimetatud kriteeriumid seotud konkreetse lennuki mudeliga, lennutundide, mootori võimuse ning sellega, millises konfiguratsioonis on lennuk tellitud ja kas seda on uuendatud käitamise ajal. Selliste asjaoludega Maanteeamet aga ei ole arvestanud.

Kui vanusekriteeriumi seadmise põhjuseks on asjaolu, et soovitakse uuemat ja paremini mahutavat lennukit, kui praegu teenuse osutamiseks kasutusel olev õhusõiduk, siis need kartused on asjatud. Uuel riigihankel saab pakkuda üksnes lennukit, mis on vähemalt 40-kohaline. Näiteks Transaviabaltika pakkus eelmisele nurjunud hankele lennukit ATR 42-300, milles on 43 istekohta ja mis on märkimisväärselt suurem seni liini teenindavatest 19-kohalistest Jetstream 31/32 lennukist. Seejuures oli see lennuk ise uuem ning oli paar aastat tagasi läbinud tehases uuenduse.

Mõnevõrra absurdsena tundub mõte isiklikku reisi planeerides lähtuda pelgalt asjaolust, kui vana on lennuk, millega tuleb lennata. Pigem peetakse tähtsaks reisi maksumust, lennukile lubatud pagasi mõõte ja kaalupiiranguid ning asjaolu, kas tegemist on lennufirmaga, mida võib usaldada. Lennufirma usaldusväärsuse all pean silmas seda, kas selle ettevõtte lennud väljuvad ja saabuvad reeglina planeeritud aegadel.

Seega tekib küsimus, kas maanteeameti poolt maksumaksja raha eest lennureisile langevad ootused on tõesti kardinaalselt erinevad iga reisija ootustest isikliku reisi planeerimisel.

Triin Väljaots on riigihankeadvokaat, kes esindas Transaviabaltikat eelmises vaidlustusmenetluses maanteeameti vastu. Ta on ka üks riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande kaasautoritest ning on kirjutanud selles valdkonnas mitmeid teadusartikleid.