Advokaat selgitab: kas tänaval tohib inimesi pildistada?

 (22)
Tänavakohvik Tallinnas
Tallinna raekoja platsFoto: Rauno Volmar

Inimese keha ja nägu on tema isikuandmed, kuid poes, kohvikus või niisama tänaval jalutades võime endalegi teadmata sattuda võõra kaamerasilma ette ning juhuslik foto või video võib jõuda kellegi sotsiaalmeediasse või lausa ajakirjandusse. Advokaat selgitab, kas ja millal tohib inimesi pildistada ja filmida.

Advokaadibüroo Hedman Partners partneri ja vandeadvokaadi Toomas Seppeli sõnul tuleb inimeste pildistamisel või filmimisel avalikus ruumis arvestada isikuandmete kaitse reeglitega, kuna inimese keha ja nägu tema isikuandmed. “Rusikareegel, mida pildistajal tuleb meeles pidada on: kui inimene on fotol või videol äratuntav, tuleb enne materjalide avaldamist sotsiaalmeedias küsida inimese nõusolekut ning kõik äratuntavalt pildile jäänud inimesed peavad olema pildistamise ja fotode avaldamisega nõus,” tõi Seppel välja.

Eriti ettevaatlik tuleb Seppeli sõnul olla siis, kui pilti või videot soovitakse avalikustada sotsiaalmeedias avalikul kontol.

Pildistatava nõusolekut ei ole vaja, kui foto tehakse enda otstarbeks - isiklikuks kasutamiseks loetakse näiteks pildi jagamist sõprade ja pereliikmetega.

Kui inimene ei ole fotol või videol äratuntav, ei ole advokaadi sõnul nõusolekut tarvis. “Isegi siis, kui inimene ise tunneb ennast ära, näiteks riiete või olukorra järgi, ei ole tegemist isikuandmetega,” selgitas Seppel. Küll aga tuleb arvestada, et mõnikord on inimest võimalik tuvastada ka ilma nägu avaldamata, nt tätoveeringute kaudu - sellisel juhul on tegemist isikuandmetega.

Seotud lood:

Seppel rõhutas, et inimeste pildistamine ajakirjanduslikul eesmärgil ja fotode kasutamine ajakirjanduses on lubatud ka ilma pildistatava nõusolekuta. “Meedias avaldatud fotod ja videod peavad olema kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning nende avalikustamine ei tohi kahjustada inimese õigusi. Avalikus ruumis tehtud fotode ja videote tegemisel ning avaldamisel peab olema ka ajakirjanduslik eesmärk,” täiendas advokaadibüroo Hedman Partners vandeadvokaat.

Avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul asendab inimese nõusolekut tema teavitamine. “Teavitada tuleb sellises vormis, mis võimaldab inimesel heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida,” lisas Seppel. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.

Inimese nõusolekuta lubab seadus inimese isikuandmeid kasutada päevakajalistel sündmustel, nt meeleavaldusel või rahvaspordi sündmusel ning ka akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil.

Fotode avaldamine on lubatud ka õigustatud huvi alusel. “Inimesed, kes on tulnud laulupeo rongkäigule eeldavad, et seal toimub pildistamine ja fotod avaldatakse sotsiaalmeedias. Selliste fotode avaldamise korral on tegemist õigustatud huviga. Inimene, kes läheb õhtul prügiämbrit välja viima või sõbrannaga kohvikusse, ei saa eeldada, et teda pildistatakse ja foto avaldatakse,” tõi Seppel näiteid. Viimasel juhul ei ole tegemist õigustatud huviga ning fotode avaldamiseks puudub õiguslik alus.