Advokaat selgitab: kuidas näeb ettevõtte jaoks välja must stsenaarium – saneerimine ja pankrot?

 (1)
Kohus.
Kohus.Foto: Sven Arbet

Pankroti- ja saneerimismenetluse puhul on väga oluline eristada võlgniku vaade võlausaldaja vaatest.

Mida teha siis, kui teie ettevõtte vastu on esitatud pankrotiavaldus?

Võlgnevuse sissenõudmisel on tihti esimeseks sammuks nõudekirja saatmine koos pankrotihoiatusega. Kuigi pankrotimenetluse algatamine võlgnevuse sissenõudmiseks pole tavapäraselt võlausaldaja huvides, siis praktikas võib siiski ette tulla, et asi lõppeb pankrotimenetluse algatamise katsega.

Kui selline asi juhtub, siis tuleb kindlasti pankrotiavaldusele (sh pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele) vastu vaielda ja teha seda kohtu poolt antud tähtaja jooksul. Kui magate selle tähtaja maha, siis on menetluslikult võimalik, et määratakse ajutine haldur ära ja kaotate õiguse pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele vastu vaielda ning edasi hindab kohus ainult ettevõtte varalist seisu.

Kuna ettevõtte varalist seisu hinnates võtab kohus arvesse ka pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet, mis ei pruugi üldse põhjendatud olla, siis on võimalik välja kuulutada teie ettevõtte pankrot olukorras, kus teie ettevõte ei pruugigi üldse pankrotis olla.

Samas kuna kohus hindab teie ettevõtte varalist seisu arvestades ka pankrotiavalduse aluseks oleva nõudega, siis on võimalik stsenaarium, et asi jõuab pankroti väljakuulutamiseni olukorras, kus ettevõte tegelikult pankrotis ei oleks, juhul kui kohus ei arvestaks pankrotiavalduse aluseks oleva nõudega.

Seotud lood:

Seetõttu tuleks pankrotiavalduse vastuväited esitada võimalikult kiiresti ja kohtu poolt antud tähtaja jooksul, et pankrotiavalduse menetlus lõpeks kiiresti, ajutist haldurit ei määrataks ja asi ei jõuaks pankroti väljakuulutamiseni.

Teisalt võib ette tulla olukordi, kus teie ettevõtte vastu esitatud pankrotiavalduse aluseks olev nõue on põhjendatud, aga tahate enda ettevõtet ikkagi päästa pankrotist. Sellisel juhul võimaldab pankrotti ära hoida see, kui maksate nõude lihtsalt ära või annate võlausaldajale tagatise tema nõude tagamiseks.

Kui neid võimalusi ei ole, siis jääb üle näidata kohtule, et ettevõte ikkagi ei ole maksejõuetu ning suudab sedasama nõuet, mis on pankrotiavalduse aluseks ja ka kõiki teisi võimalikke nõudeid, mõistliku aja jooksul ära tasuda. Kui te suudate need asjaolud menetluses ära näidata, siis kohus kindlasti pankrotti välja ei kuuluta.

Ülal kirjeldatud küsimused on väga olulised pankrotimenetluse nüansid, mida teades ja millele menetluses tähelepanu juhtides on võimalik ettevõttele kahjulikke tagajärgi ehk siis ettevõtte pankroti väljakuulutamist ära hoida.

Millal ettevõttel üldse tekib pankrotiavalduse esitamise kohustus?

Pankrotiavalduse esitamise kohustus on seotud maksejõuetuse mõistega, st et makseraskused peavad olema omandanud püsiva iseloomu. See on hägune mõiste, kuid kohtupraktika kohaselt saab eeldada maksejõuetust, kui ettevõtte netovara on miinuses.

Ehk siis teisisõnu, kui netovara on miinuses ja keegi võlausaldajatest peaks esitama pankrotiavalduse ja see nõue, mis on pankrotiavalduse aluseks, ei ole vaieldav, siis reeglina kuulutatakse pankrot välja. Maksejõuetuse püsivaks muutumise korral tuleks juhatusel pankrotiavaldus esitada võimalikult kiiresti ja seaduses on selleks sätestatud tähtaeg - kahekümne päeva jooksul pärast maksejõuetuse ilmnemist.

Kui ettevõtte juhatus kahekümne päeva jooksul ei suuda pankrotiavaldust esitada, siis on võimalik, et selle esitab mõni võlausaldaja ja hiljem võib selguda, et ettevõtte juhtkond on enda pankrotiavalduse esitamise kohustust rikkunud ning see on ühtlasi käsitletav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena.

Ettevõtte juhatuse jaoks tähendab see seda, et nii pankrotihalduril kui ka võlausaldajatel on õigus ja võimalus esitada juhatuse vastu kahju hüvitamise hagi. Lähtutakse põhimõttest, et juhul, kui te oleksite esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt, siis tõenäoliselt oleks olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas mahus. Nende asjaoludega tasub arvestada.

Täna ei ole pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine kriminaalkorras karistatav. Samas kui juhatus on tahtlikult põhjustanud maksejõuetuse, siis see jällegi on kriminaalkorras karistatav. Juhul kui ikkagi lõpuks peaks asi kriminaalmenetluseni jõudma, siis on võimalik karistada kuni kolmeaastase vanglakaristusega või rahatrahviga. Ja sama käib ka vara varjamise kohta pankrotimenetluses.

Kuidas käituda siis, kui teie peaksite võlausaldaja rollis pankrotimenetluse sattuma?

Sellisel juhul on kõige tähtsam asi nõudeavalduse esitamise tähtaeg. Reeglina on see kaks kuud pärast pankroti väljakuulutamist, aga soovitav on esitada nõudeavaldus ära natukene varem ehk enne esimese üldkoosoleku toimumist. See on vajalik selleks, et te saaksite üldkoosolekul hääletada ja mõjutada seda, mis otsused üldkoosolekul vastu võetakse.

Kõige olulisem küsimus üldkoosolekul on alati see, et kas see haldur, kes on kohtu poolt määratud, peaks tööd jätkama ja kes valitakse pankrotitoimkonda. Seejuures on pankrotimenetluse seisukohast väga oluline teada ka seda, et pankrotihaldurid teevad oma tööd väga erineva kvaliteediga ja sellepärast ka pankrotimenetluse tulemus (st kui suures osas võlausaldajad enda nõuded rahuldatud saavad) sõltub väga tihti sellest, kes on pankrotihalduriks.

Sellepärast soovitame olla pankrotimenetluses võlausaldajana võimalikult aktiivne, rääkida kaasa üldkoosolekul, osaleda pankrotitoimkonna töös, kui see võimalus on, ja samuti teha koostööd pankrotihalduriga. Sel juhul on võimalik kogu pankrotimenetluse kulgu mõjutada positiivses suunas.

Ja kui võib ka tunduda, et kogu pankrotimenetlus on täiesti mõttetu ja midagi reaalselt niikuinii sealt tagasi ei saa, siis kõikidel juhtudel sellist ühest järeldust kindlasti teha ei saa. Igat üksikut juhtumit peab vaatama eraldi ja uurima, mis võiksid olla vara suurendamise võimalused.

Praktikas tuleb ette ka seda, et ettevõte on pankrotis, kuid kui hakata asja lähemalt uurima, võib selguda, et vahetult enne pankroti väljakuulutamist on tehtud erinevaid tehinguid, mis on kahjustanud võlausaldajate huvisid. Selleks on pankrotiseaduses ettenähtud erinevad sätted ehk tööriistade komplekt, mis võimaldab pankrotihalduril minna selliseid kahjustavad tehinguid tagasi võitma.

Teine võimalus on uurida, kas pankrotimenetluse käigus on toimunud ettevõtte üleminek. Ka sellisel juhul saab pankrotihaldur esitada hagi. Kui ettevõtte üleminek on kindlaks tehtud, siis selle ettevõte, kuhu pankrotivõlgniku ettevõtte on üle läinud, vastu saab esitada kõik pankrotivõlgniku vastu suunatud nõuded. Ka juhatuse liikme vastu saab esitada kahju hüvitamise hagi, kui juhatuse liige on oma hoolsuskohustust rikkunud.

Kuigi nimetatud mehhanismid ei võimalda kõikide võlausaldajate nõudeid sada protsenti rahuldada, siis aitab nende kasutamine kindlasti kaasa sellele, et võlausaldajad saaksid suurema proportsiooni enda nõudest rahuldatud.

Mis on saneerimine?

Kui ettevõtte makseraskused ei ole omandanud püsivat iseloomu, st pigem on ajutised, mida erinevaid meetmed kasutades on võimalik ületada, siis tasub minna saneerimise teed. Selle juures on kõige tähtsam see, et ettevõtte juhtkond ise usuks saneerimise võimalikkusesse ning suudaks teha koostööd nii saneerimisnõustaja kui ka võlausaldajatega.

Ükskõik milline plaan võimaliku saneerimismenetluse käigus kokku pannakse, taandub asi lõpuks just nimelt koostööle ning selle koostöö käigus on võimalik nõudeid ümber kujundada.

Nõuete ümberkujundamine tähendab, et lepitakse kokku maksegraafikutes, muudetakse tähtaegasid või vähendatakse nõudeid. Seejuures võimalik on ka nõuete, sh maksunõuete, suuruse muutmine kokkuleppel. Ka maksunõudeid on võimalik saneerimismenetluse käigus ümber kujundada ehk vähendada, sest ka maksuamet osaleb saneerimismenetlusest kui võlausaldaja.

Keskseks küsimuseks siinjuures on saneerimiskava kinnitamine ja selle juures on suur kaal just nimelt võlausaldajatel. Pooled võlausaldajad, kes omakorda esindavad kahte kolmandikku häältest, peavad andma nõusoleku. Kui see nõusolek on olemas, siis on võimalik saneerimismenetlusega edasi minna.

Võlausaldaja jaoks on alati oluline välja uurida, kas tema nõue kuulub saneerimiskava hulka või ei kuulu, sest sellest sõltub, kas võlausaldaja osaleb võlgniku saneerimismenetluses ja omab saneerimismenetluses õiguseid või ei oma.

Kokkuvõttes pakub nii pankroti-kui ka saneerimismenetlus palju erinevaid võimalusi, mida on võimalik ära kasutada, kui tegutseda kiirelt ja olla aktiivne.