Advokaat selgitab, miks maksud tuleks õigeaegselt tasuda: ettevõtte maksuvõlast võib saada juhatuse liikme isiklik kohustus

 (17)
Annika Soom.
Annika Soom.Foto: Erakogu, RASK

Tänasetes majandusoludes pole harukordne kui ettevõte sooviks jätta maksukohustused riigile tähtaegselt tasumata. Kasvõi selleks, et katta mõned akuutsemana näivad võlad. Ja mis seal salata - tegelikult ei ole ka kohtupraktikast tulenevalt ühingu juhatusel kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele. Ettevõtte juhina tasub siiski arvestada, et maksude õigeaegselt tasumata jätmine võib olukorra eskaleerudes tuua kaasa mitte ainult märkimisväärse intressikohustuse, vaid raskemal juhul ka juhatuse liikme isikliku vastutuse – st kohustuse tasuda ühingu maksuvõlg juhatuse liikme isikliku vara arvelt.

Esmalt tuleb maksuvõlg sisse nõuda ühingult

Tänane praktika kinnitab, et enne kui maksuhaldur saab oma nõude suunata juhatuse liikme vastu, peab maksuhaldur nõudma maksuvõla tasumist ühingult. Alles siis, kui ühingu vara arvelt ei ole õnnestunud maksuvõlga tasuda või kuulutatakse välja ühingu pankrot, on maksuhalduril võimalik alustada vastutusmenetlust juhatuse liikme suhtes.

Vastutusmenetluse eelduseks peab olema kas juhatuse liikme maksuõiguslike kohustuste (nt õigeaegne deklaratsioonide esitamine, maksude tasumine) tahtlik rikkumine või raskest hooletusest tingitud rikkumine. Kui maksuvõlg on aga tekkinud hooletuse tulemusena ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmisest, ei saa juhatuse liikme suhtes vastutusmenetlust läbi viia. Senine kogemus aga näitab, et piiri tõmbamine hooletuse ja raske hooletuse vahele on praktikas võrdlemisi keeruline. Vahetegu selles osas, kas rikkumine on pelgalt käibes vajaliku hoole järgimata jätmine või selle „olulisel määral" järgimata jätmine, sõltub seejuures ennekõike sellest, milliseid tõendeid suudab juhatuse liige aastatetaguste sündmuste kohta esitada.

Vastutada võivad ka juhatuse liikmeks mitteolevad isikud

Alates 2019. aastast on maksuhalduril lisaks juhatuse liikmele võimalik ühingu maksuvõla tasumist nõuda ka isikult, kellel on tegelik kontroll ühingu kohustuste täitmise üle. Samuti võib tasumist nõuda ettevõtte tegevjuhilt ning vara valitsejalt. Olukorras, kus ühingu juhatuses on mitu liiget või juhatuse liige kasutab oma kohustuste täitmiseks kolmandate isikute abi, tuleb hinnata, milline on olnud konkreetse juhatuse liikme roll maksuvõla tekkimisel. Senine kogemus näitab, et juhatuse liikme vastutuse välistamiseks ei piisa üldjuhul ainult sellest, et juhatuse liikmed on vastutusvaldkonnad oma vahel ära jaganud ning maksuvõlg on seotud teise juhatuse liikme vastutusvaldkonnaga. Väljakujunenud praktika kohaselt eeldab riik, et kõik juhatuse liikmed püsivad kursis ka sellega, mida teevad teised ühingu juhatuse liikmed. Küll aga võib hea juhatuse liikme leping teatud juhtudel siiski juhatuse liikme vastutuse ulatust vähendada.

Oluline on ära märkida, et lisaks ametis olevatele juhatuse liikmetele on maksuvõla tasumist võimalik nõuda ka isikult, kes on ühingu juhatusest juba tagasi kutsutud. Seda juhul, kui ühingu maksuvõlg tekkis perioodil, mil isik veel ühingu juhatuse liige oli. Seega ei välista maksuvõlgadega ühingu müük või juhatuse liikme vahetus selle isiku vastutust, kes juhtis ühingut maksuvõla tekkimise ajal. Küll aga muudab see kordades keerulisemaks vastutusmenetluses vastuväidete esitamise ja vastutusotsuse vaidlustamise, kuivõrd vajalikud dokumendid ja tõendid ei pruugi olla enam isikule kättesaadavad.

Vaidlustamine

Meeles tasub pidada, et vastutusmenetluse algatamine või vastutusotsuse saamine ei tähenda automaatselt, et juhatuse liige peab oma isikliku vara arvelt maksma ühingu maksuvõla. Vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud tuvastatakse vastutusmenetluse käigus, mis tähendab et juhatuse liikmel on võimalik esitada ka veel menetluse ajal nii omapoolseid vastuväiteid kui ka tõendeid. Samuti on juhatuse liikmel võimalik vastutusotsus vaidlustada. Senine kogemus aga näitab, et maksuhalduriga tasub suhelda juba esmasel vastutusmenetluse algatamisest teadasaamisel ning omapoolsete seisukohtade esitamisega ei tasu oodata kohtumenetluseni. Vastutusmenetluse alustamisest alates asjaolude selgitamine ja tõendite esitamine võib teatud juhtudel välistada vastutusotsuse tegemise või oluliselt vähendada juhatuse liikmelt nõutavat maksusummat. Sama tulemust on juba algatatud kohtumenetluse käigus märkimisväärselt keerulisem saavutada.