Advokaat selgitab, mis võis olla põhjuseks, et ebaprofessionaalsele ametnikule kuidagi karistust määrata ei õnnestunud

 (6)
Klen Laus
Klen LausFoto: TORV, Trinity

Mõni aeg tagasi ilmus Eesti Ekspressis artikkel selle kohta, kuidas Tallinna Linnaplaneerimise Amet jäi hätta ametnikule distsiplinaarkaristuste määramisega, jäi distsiplinaarkaristuste kehtivuse üle peetud kohtuvaidlustes korduvalt kaotajaks ning suutis ametniku teenistussuhte lõpetada alles mitmendal katsel. Ilmunud artikkel tekitas mitmeid küsimusi selle kohta, miks ei õnnestunud Tallinna Linnaplaneerimise Ametil pikema aja vältel ametnikule korrektselt distsiplinaarkaristust määrata.

Ma ei ole kursis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja endise ametniku vahel peetud vaidluste üksikasjadega. Samas nähtub avalikest kohtumaterjalidest, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet eksis ametnikule distsiplinaarkaristuse määramisel korduvalt distsiplinaarmenetluse nõuete vastu (sh ei olnud tagatud ametniku ärakuulamisõigus, käskkirjad olid motiveerimata ja kaalutlusvigadega). Kuidas jõutakse distsiplinaarmenetluses karistuse määramiseni ning mida tuleb õiglase distsiplinaarmenetluse läbiviimisel eeskätt tähele panna?

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 71 kohaselt on distsiplinaarmenetluse eesmärk distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. Samas tuleb arvestada, et võrreldes töölepingulises suhtes töötaja võimaliku rikkumise suhtes läbi viidava menetlusega on avalikus teenistuses läbi viidav distsiplinaarmenetlus oluliselt rangemalt reguleeritud.

Seotud lood:

Nimelt tuleb distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rangelt järgida ATS-s sätestatud nõudeid (mh tuleb distsiplinaarmenetluse algatamisel käskkirja või korraldusega määrata menetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg, kirjeldada teadaolevaid asjaolusid ning nimetada distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatav ametnik; ametnikku tuleb teavitada distsiplinaarmenetluse läbiviimisest, tagades ametnikule reaalse võimaluse oma õigusi kaitsta; distsiplinaarkaristuse kokkuvõte tuleb ametnikule edastada enne karistuse määramist, võimaldades ametnikul esitada oma vastuväited; distsiplinaarkaristus tuleb määrata seaduses ettenähtud aja jooksul, jne). Lisaks kohalduvad distsiplinaarmenetlusele ka haldusmenetluse seadusest tulenevad nõuded. Eksimused distsiplinaarmenetluse läbiviimisel toovad sageli kaasa määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise.

Lisaks menetluslikele nõuetele peab määratud distsiplinaarkaristus olema ka sisuliselt põhjendatud. Distsiplinaarkaristuse määramise haldusakt peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele (sh olema motiveeritud ja kaalutlusvigadeta). Nii tuleb ATS-st kohustus karistuse määramisel arvesse võtta: süü vormi; süüteo tagajärgede raskust; seda, kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus; ametniku eelnevat käitumist; rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas ka seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis teenistuskohustuste rikkumisel tekkisid. Ühtlasi sätestab haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Seega peab määratud distsiplinaarkaristus ka sisuliselt vastama süüteo raskusele ning ametnikku on võimalik teenistusest vabastada distsiplinaarsüüteo toimepanemisel üksnes nn viimase abinõuna.

Eesti Ekspressi lugu loe siit.