Kui võlgnik sellest hetkest, mil kohtutäitur teda nõudest teavitab, 30 päeva jooksul otsust ei vaidlusta, peab ta selle suure tõenäosusega ära maksma isegi siis, kui see on valedel alustel tehtud. Vähemalt kolm läänlast on otsuse vaidlustanud.

Läänlane Rauno (nimi muudetud) sai 23. septembril Haapsalu kohtutäiturilt täitmisteate, mille järgi on Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus 2. juunil mõistnud temalt välja 549 eurot ja 60 senti. Suurem osa sellest on intress. Kokku pidanuks ta täitmisteate saamise hetkel tasuma juba üle 700 euro.

Põhivõlg 63 eurot pärineb väidetavalt aastast 2008, kui Rauno olevat võtnud internetis kiirlaenu. Võib-olla võttis - masuaeg -, aga meeles küll ei ole, ütles mees Läänlasele. Kindel on tema sõnul aga see, et firmaga Lloyd Faktooring ei ole ta kunagi asju ajanud ja menetlemisest vahekohtus ei saanud ta enne teada, kui see oli tema kahjuks juba otsuse teinud.

Kui ta hakkas uurima, mis firma temalt raha nõuab ja mis vahekohus selle välja mõistis, avastas ta, et mõlemat juhib üks ja sama mees - Sven Soeson. Sisuliselt on inkassofirma teinud ise vahekohtu, mis teeb otsuseid tema kasuks ja võlglaste kahjuks.

Rauno pöördus kohe juristi poole ja jõudis vahekohtu otsuse kohtus vaidlustada enne seadusega selleks antud 30 päeva möödumist.

Haapsalu advokaat Peep Rajavere, kellel on praegu käsil kolm sarnast juhtumit sama võlanõudjaga, kardab, et ebaseaduslik täitenõue on saadetud paljudele, kes ei ole seda julgenud vaidlustanud, kuid kes pärast 30 päeva möödumist ei saa enda kaitsmiseks enam midagi teha.

Võlgnikke ei teavitata

Advokaat Peep Rajavere hinnangul ei saa antud juhul vaidlust vahekohtus üldse lahendada ja samuti ei olnud väidetavat võlgnikku vahekohtu menetlusest teavitatud ega selles ära kuulatud. Talle ei olnud antud võimalust avaldada hagi suhtes oma arvamust ja sellele vastu vaielda.

Kuigi vahekohus väidab, et vahekohus teavitas Raunot hagist, kinnitab Omniva, et et sellist kirja ei ole nemad mehele kunagi viinud.

“Jääb mulje, et nende kahe menetlusrikkumise abil on peetud näilik vahekohtumenetlus, ilma õigusliku aluseta ja võlglast nõudest teavitamata ning sellega on väga vaieldava või lõppenud nõude kohta saadud sundtäitmisele kuuluv täitedokument,” ütleb Peep Rajavere.

Pahauskne äriskeem

Rauno ja tema advokaat leiavad, et sellise näiliku vahekohtumenetluse näol on tegu pahauskse äriskeemiga, milles on vastustaja tõenäoliselt soodsalt soetanud portfelli lõppenud, ebatõenäoliselt laekuvaid või lihtsalt aegunud nõudeõigusi ja menetleb neid ilma vahekohtu kokkuleppeta ja võlgnikku teavitamata endaga seotud “vahekohtus”. Nagu nähtub vahekohut pidava OÜ Rigolet Collection ning kostja Lloyd Faktooring äriregistri andmetest, asuvad mõlemad ühingud samal aadressil ja mõlemaid juhib sama juhatuse liige Sven Soeson.

Advokaadi hinnangul esitab Soeson vahekohtu kokkuleppeta ja võlgnikku menetlemisest teavitamata ja ärakuulamata tehtud tema jaoks positiivsed otsused sundtäitmisele lootusega, et võlgnik ei lähe seaduses ette nähtud 30 päeva jooksul vahekohtu otsust vaidlustama, vaid jätab kohtutäituri täitmisteatele lihtsalt vastamata. Pärast 30 päeva möödumist peab kohtutäitur aga nõude täitemenetluse korras formaliseerimise põhimõtet arvestades sisse nõudma sõltumata lahendi algsest sisulisest ebaõigsusest.

Raskestitabatav Sven Soeson

Läänlasel ei õnnestunud eile saada Sven Soesonilt kommentaari. Internetist leitud telefoninumbrile helistades oli kuulda vaid kutsuvat tooni ja meilile ei tulnud vastust. Kuna loo avaldamise kiirus on tähtis, et võlgnikud saaksid loost teada enne 30 päeva möödumist kohtutäituri teatise saamisest, avaldame artikli ilma Soesoni kommentaarideta. Jääme lootma, et need siiski meieni jõuavad ja saame lisada need hiljem.

Petuskeemide kahtlused on selle ärimehega varemgi kaasas käinud. 2013 talvel kirjutas ERR, et Harju maakohus ei vabastanud suures käibemaksupettuses kahtlustatavat Sven Soesoni kautsjoni vastu vahi alt. Maksu- ja tolliamet seostas Soesoni kütuseäris toimunud suure käibemaksupettusega, mille tulemusel jäi mullu jaanuarist kuni märtsi lõpuni riigile maksudena laekumata 1 258 873 eurot.

Oktoobris 2012 kirjutas Eesti Ekspress, et Põhja prokuratuur uurib läbi Eesti käinud suurejoonelist kullaäri, kus koguseid mõõdeti tonnides. Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juhi Raul Vahtra jutu järgi oli romukullaäri skeem üles ehitatud filigraanselt: tundmatud kaabakad tõid Eestisse ostetud või varastatud kulda, müüsid selle koos käibemaksuga edasi, kuid jätsid käibemaksu riigile teadlikult ja tahtlikult tasumata.

“Üks Tavidi “varustajatest” – jurist Sven Soesoni firma HH&SS – sattus RAB huviorbiiti sellega, et müüs nelja kuu jooksul Tavidile ühtekokku 135 kilogrammi segase päritoluga kulda, enamikus ehetena,” kirjutas Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.

Loe intervjuud advokaat Peep Rajaverega Läänlasest.