Advokaat vastuseks Kõlvarti Airbnb korterite ohjamise ettepanekule: linnapea teenib turismifirmade huve?
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti ettepaneku kohaselt tuleks kehtestada seadusmuudatused, mis võimaldaks nõuda külaliskorterites majutusteenuse osutamise eeldusena kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud litsentsi. Linnapea visiooni järgi oleks litsents tähtajaline (3 aastat), mille taotlemisel (eeldatavalt ka uuendamisel) tuleb maksta litsentsitasu. Litsentsi puudumist peaks aga karistama rahatrahviga.
Iga hea ja töötava lahenduse loomise eeldusena tuleb kõigepealt teha selgeks, millist probleemi soovitakse lahendada. Vastasel juhul oleks positiivne tulemus justkui lotovõit. Pöördumise järgi on seadusmuudatusega lahendatavaid probleeme mitu. Nimelt on Tallinna kortermajade elanikud häiritud, et külaliskorterites viibijad ei pea kinni ühiselu reeglitest (teevad lärmi, ei sorteeri prügi jne). Võib jääda mulje, et Tallinna elanike turvatunne on just külaliskorterite tõttu ohus.
Samuti on mureks, et külaliskorteritega kortermajades ei teki kogukonnatunnet ning puudub võimalus selgitada, milliseid reegleid tuleks järgida. Välja pakutud lahendust õigustatakse mh vajadusega tagada tervisekaitse nõuete järgimine ning ka eesmärgiga pidurdada koroonaviiruse levikut!
Litsents ei suurenda empaatiat ja kogukonnatunnet
Paraku tuleb möönda, et kirjeldatud probleemide ja väljapakutud lahenduse seosed jäävad häguseks. Julgen arvata, et litsents, tegevusluba vmt ei pane külaliskorteri külastajat olema õiguskuulekam või mõistvam teiste kortermaja elanike suhtes. Samuti on raske näha, et litsentsi väljastamise tagajärjel tõuseks naabrite teineteise mõistmise ja üldine empaatia tase. Olen ise reisides korduvalt ööbinud külaliskorteris, kuid ei ole täheldanud, et käitun seal kuidagi teisiti kui tavaliselt.
Häiritud elanike soove täidaks küll külaliskorterite kadumine korterelamutest, kuid see ei ole vähemalt otsesõnu linnapea eesmärk. Raske on näha ka võimalikku positiivset tulemust tervisekaitses, kui rohkem turiste hakkakski ööbima külaliskorterite asemel hotellides. Vaieldamatult käib keskmises hotellis keskmisel päeval rohkem inimesi kui keskmises korteris või trepikojas.
Kuna ettepaneku tegi Tallinna linnapea, siis on seisukohavõtt poliitiliselt kaalukas.
Väljapakutud idee n-ö tõeline pale saab selgeks alles seadusmuudatusteks vormimisel, mille käigus tuleb käsitleda mitmeid juriidilisi aspekte, mida ettepanek ei puuduta. Külaliskorteris majutusteenuse osutamise sõltuvusse seadmine litsentsist puudutab teenuseosutajate ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja omandipõhiõigust (PS § 32).
Ettevõtlusvabaduse kaitseala on kohtupraktikas määratletud laialt, nt on riigikohus asunud seisukohale, et ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta, mistõttu sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsioon on ettevõtlusvabadust riivav.
Põhiküsimus on hoopis seadustes
Seega ei ole põhiküsimuseks mitte see, kas välja pakutud lahendus riivab külaliskorterite omanike põhiõigusi ja -vabadusi (ilmselgelt riivab), vaid kas riive on õigustatud. Etteruttavalt - olematu probleem või kasutu abinõu riivet kindlasti ei õigusta. Juristid kontrollivad taoliste riivete põhiseaduspärasust võttes aluseks kohtupraktikas välja kujunenud reeglid, mille käigus hinnatakse mh seda, kas kõigi asjaosaliste turvatunne ja tervis on paremini kaitstud, kui külaliskorteri omanikul on litsents, tegevusluba vmt või kas leidub mõni muu abinõu, millega saab saavutada sama eesmärgi, kuid mis külaliskorterites majutusteenust osutavate isikute õigusi ja huve vähem riivab. Olemasoleva info põhjal on eelduslikult vastus esimesele küsimusele „ei" ja teisele „jah".
Pöördumine, mis seda kajastanud veebiväljaannete kommentaariumide vastukaja arvestades ühiskonna õiglustunnet ilmselgelt riivab, meenutab puusalt tulistamist. Ettepanek tekitab rohkem küsimusi, kui annab vastuseid. Näiteks küsimuse, kas litsentsi saamise eelduseks olev korteriühistu liikmetest 2/3-lt nõusoleku saamise nõue ikka ei ole liiga piirav? Kas olukorras, kus korteriühistu liikmed keelduvad nõusoleku andmisest, tuleks nõusoleku saamiseks pöörduda naabrite vastu kohtusse? Naabrite ühtekuuluvustunnet see ilmselt ei suurenda.
Iseenesest asjaolu, et pöördumine on saanud alguse mõjukate turismiettevõtjate osalusel toimunud ümarlaualt, võib seletada, kellega peetud mõttevahetused linnapeal ettepaneku tegemisel kõige värskemalt meeles olid ja ka seda, kelle huvisid see ennekõike teenib.
Isegi kui seadusemuudatused saavad tulevikus teoks, siis peavad need olema oluliselt paremini läbi kaalutud ja põhjendatud kui praegu. Halb maik on sellel ettevõtmisel kahjuks juba juures.
