"Eesti Advokatuuril puuduvad muud andmed Urmas Arumäe suhtes kriminaalmenetluse alustamise kohta, kui meedias avaldatud teated prokuratuuri poolt," teatas advokatuur pressiteate vahendusel.

Selline viis üldsuse teavitamiseks mistahes inimese suhtes alustatud kriminaalmenetlusest ei ole advokatuuri hinnangul õiglane ega kooskõlas seadusega.

"Kriminaalmenetluse seadustik sätestab kahtlustatava õiguse tutvuda kahtlustuse sisuga mitte prokuröri intervjuu või ajakirjaniku küsimuse kaudu, vaid kahtlustatavana ülekuulamisel. Olukordades, kus on ilmne, et kriminaalmenetluses asutakse välja selgitama just konkreetse inimese võimalikku kuritegu, ei ole eetiline enne inimese teavitamist selle väljaütlemine meedias," teatas advokatuur.

Kuivõrd advokatuuri juhatusele esitatud materjalidest nähtuvalt on tõusetunud kahtlus, et Urmas Arumäe võis advokaadina tegutseda huvide konfliktis advokatuuriseaduse ja advokatuuri eetikakoodeksi kontekstis, siis peab juhatus vajalikuks saata asja materjalid aukohtule seisukoha võtmiseks.

Advokaadi klientide seaduslike huvide kaitseks on kehtestatud nõue, et advokaat ei või õigusteenust osutada, kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule.

"Advokaadi ametiga kaasnevad kõrged eetikastandardid, mis on vajalikud eelkõige klientide seaduslike huvide kaitseks," ütles advokatuuri juhatuse liige Indrek Sirk.

"Advokaadi kutsestandardi ja eetikanõuete täitmiseks on advokatuuril kehtestatud süsteem, et selliste kahtluste korral kaalutakse aukohtumenetluse alustamist, et tuvastada, kas advokaadi tegevus on olnud seaduse ja eetikanormidega kooskõlas," lisas ta.

Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Aukohtusse kuulub neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane.