Aeglasemast autost ei tohi paremalt mööduda

Juhid, kes takistavad ohutut möödasõitu, rikuvad seadust ja võivad saada kuni 800 eurot trahvi.

Jaanuarist jõustuv uus liiklusseadus lubab eesliikuvast sõidukist mööda sõita vasakult. Paremalt poolt tohib mööduda üksnes siis, kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ning see on selgelt arusaadav. Selle reegli vastu eksiksid kõik need juhid, kes on möödunud neljarajalisel teel vasakus sõidureas ette jäänud aeglasemast autost paremat rada kasutades. Samuti linnaliikluses „slaalomit” sõita armastavad süstijad. Praegu on nii linnas kui ka maanteedel selline käitumine üsna tavaline, kuid uuest aastast sedasi liigelda enam ei tohi.

Uus reegel ei tähenda, et edaspidi jääks liiklus kahel sõidurajal ühe, aeglasema auto taha venima. „Kui juba enne sõidetakse autoga välimisel sõidurajal või kui ollakse varem ümberreastunud parempoolsesse ritta, siis tohib jätkuvalt mööduda vasakule jäävast autost. Küll on keelatud näiteks mitmerajalisel teel vahetu möödasõit paremalt poolt,” selgitas politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänak. Samal ajal tõdes ta, et liikluses on väga keeruline hinnata, kas tegu on möödasõidu või eelneva ümberreastumisega.

Politseikomissari sõnul peaksid aeglasemad juhid sõitma mitmerajalisel teel üksnes äärmisel parempoolsel sõidurajal. Eestis seda põhimõtet paraku sageli eiratakse. „Lisaks peaksid lubatud sõidukiirusest aeglasemalt liiklevad juhid laskma enda taha tekkinud autode kolonni turvaliselt mööda, selleks võimalikult tee äärde reastudes või teepeenrale seisma jäädes,” selgitas Tänak. Uus liiklusseadus sätestab, et juht, kelle sõidukist sõidetakse mööda vasakult, peab liiklusolusid arvestades hoiduma võimalikult paremale ega tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil.

Kiirust ei tohi ületada

Tänaku sõnul ei eksi lubatud sõidukiirusest aeglasemalt sõitev juht reeglite vastu, kuna inimene on kohustatud valima liiklemiseks kiiruse teeolude ja oma võimete järgi. Seega ei saa näiteks 90-kilomeetrise tunnikiiruse alas 75 või 80 km/h sõitvat juhti lugeda lubatust palju aeglasemalt sõitvaks liiklejaks ning politseil pole alust teda korrale kutsuda. „Juhul kui politsei märkab liiklejaid, kelle aeglane sõit halvab liiklust, siis politsei muidugi peatab sellised juhid ja selgitab olukorda,” ütles politseikomissar.

Liiklusjurist Indrek Sirk tõdes ETV saates „Vabariigi kodanikud”, et Eesti teedel ei ole piisavalt möödasõidukohti. „Et mööduda 75 km/h sõitvast autost lubatud kiirusega 90 km/h, peaks jääma möödasõidetava ja vastutuleva sõiduki vahele 1600 meetrit sirget, hea nähtavusega teed,” arvutas Sirk. Nii maanteeameti nõunik Villu Vane kui ka politseikomissar Riho Tänak olid Sirgiga nõus, et sellistele tingimustele vastavaid möödasõidukohti tekib liikluses harva. Samal ajal ei luba ei praegune ega uus liiklusseadus möödasõidul kiirust ületada.

Möödujat ei tohi takistada

Vane sõnul on kiiruse ületamine möödasõidul tunnetuse küsimus, kui palju on palju. „Automaatne kiirusekaamera sellisele rikkumisele muidugi ei halasta, politseinik ehk enne karistuse määramist hindab rikkumise ohtlikkust,” tõdes ta. Lisades, et ohutuse mõttes on muidugi parem, kui möödasõit sooritatakse lühikese aja jooksul.

„Üheski riigis ei luba seadus möödasõitudel kiirust ületada,” täpsustas Tänak. Lisades, et selle asemel, et teised autojuhid hakkaksid kiirust ületama, peaks möödasõidetav auto tõmbama koomale ja võtma hoogu maha.

„Paraku ei anna paljude eestlaste hingele rahu, et keegi temast mööda sõidab. Sellised juhid, kes ei lase teistel endast mööduda või ei luba möödasõidu manöövrit teostavat juhti enda ette, rikuvad seadust,” ütles Tänak.

Samal ajal näiteks kolonnis sõitvate sõidukite vahele rammimine on karistatav. Eksimused möödasõitudel on karistatavad trahviga kuni 400 eurot (6258,64 krooni). Kui selle käigus põhjustatakse liiklusohtlik olukord, võib järgneda kuni 800 euro (12 517,28 krooni) suurune trahv.

Uued reeglid

Viisakus

•• Uljaspeade ning pahatahtlike inimeste korralekutsumiseks on uude liiklusseadusse kirjutatud säte, mis keelab liiklejal (nii autojuhti, ratturit kui ka jalakäijat) takistada matuse- või muud rongkäiku, täiskasvanute saatel liikuvat lastegruppi või reguleerija saadetavat sõidukite kolonni.

•• Täpsustatud on juhi käitumisreegleid autodest ummistunud ristmikul. Juht peab juba ristmikule lähenedes arvesta­ma võimalusega, et tema seis­ma jäämine seal oleva takistuse või ummiku tõttu ei häiriks liiklust.

•• Kui seni pidi juht andma asu­las alati teed tähistatud peatusest välja sõitvale bussile, siis uuest aastast seda vaid neil asulateedel, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Näiteks lin­na­teedel, kus lubatud sõidukiirus on 70 km/h, ei ole bussijuhil  enam eesõigust.

Tagurdamine

•• Täpsustatud on sõiduki tagur­damise nõudeid. Nähtavuse puudumisel tuleb tagurdamisel kasutada teiste inimeste abi. Ühesuunalisel teel tohib juht vastassuunas tagurdada ainult manöövriks, kuid tal on keelatud tagurdada ristmikule.

Enne sõidu alustamist

•• Enne sõidu alustamist on juht kohustatud veenduma, et kõik reisijad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid (turva­vööd ja lasteistmed õigesti kin­nitatud), ning et tema ja kaasreisijate istme peatugi toetaks kukalt.