Aerofloti juht hoiatab lennufirma erastamise eest, kuid valikuid jääb üha vähemaks

 (3)
Aerofloti juht hoiatab lennufirma erastamise eest, kuid valikuid jääb üha vähemaks
Aerofloti lennukFoto: Andres Putting

Venemaa lennufirma Aeroflot juhatuse esimees hoiatas, et praeguses majandusolukorras ei ole lennufirma riigile kuuluva osaluse müük ei riigile ega lennufirmale kasulik.

„Venemaa-sugusele riigile on ohtlik, kui ei ole riiklikku lennufirmat,“ tõdes Vitali Saveljev Briti majanduslehele Financial Times. Tema sõnul on valitsusel praeguses majandussurutises vaja, et Aeroflot pakuks taskukohaseid Venemaa-siseseid reisivõimalusi ja minimeeriks konkureeriva Transaero pankroti mõjusid.

Saveljevi sõnutsi peaks Aeroflot sel aastal taas kasumisse jõudma, kuid lisas, et Venemaa jääb majandussurutise ning loiu lennundusturuga võitlema veel pikaks ajaks.

Saveljevi kommentaarid on vastuseks riigi oligarhi ja presidendi Vladimir Putini lapsepõlvesõbra Arkadi Rotenbergi plaanile osta pool Aerofloti riigile kuuluvast osalusest.

Saveljev on sellele plaanile vastu. Tema sõnul oleks riik võinud saada kaks aastata tagasi 300 miljonit dollarit vaid 10% lennufirma aktsiate müügist, kuid praegu ei ole müügiks enam nii hea aeg. „Praegu peaks sellesama 300 miljoni dollari saamiseks müüma 25% aktsiatest,“ rääkis ta.

Seotud lood:

Rublades arvestatuna jõudis Aerofloti aktsia hind eelmisel nädalal rekordilisele 88,2 rubla tasemele ehk aastataguse ajaga võrreldes on hind enam kui kahekordistunud. Hinnatõusu põhjuseks on investorite kindlus, et struktuurireformid, kulude kärpimine ja majandussurutise lõpp toetavad lennufirma arengut.

Rubla järsk odavnemine on aga 2014. aasta algusest lennufirma turukapitalisatsioonist USA dollarites arvestatuna poole minema pühkinud ning 1,49 miljardi dollari tasemel on ettevõte ilmselgelt alahinnatud.

Ametlikult ei ole Venemaa valitsus (millele kuulub Aeroflotist otse 51,2 ja lisaks riigile kuuluva kaitsetööstuse grupi Rostec kaudu veel 3,3 protsenti) lennufirmat selle aasta erastamisnimekirja pannud, kuid tõenäoliselt surve selleks kasvab, sest eelarvepuudujääki tuleb katta.

Selle aasta esimese kuue kuuga kasvas Venemaa eelarvepuudujääk eelmise aasta 2,6%-lt sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 4,3%-le. Reuters kirjutas, et reservfondi ehk ühe kahest fondist, mille vahendeid riik naftamüügi rahade vähenemise pehmendamiseks kasutab, vahendid saavad 2017. aasta lõpuks otsa.

Kuigi Aerofloti juht möönab, et erastamise küsimus jääb päevakorda, ei ole praegune aeg selleks hea ei riigile ega ettevõttele.

Kui Venemaa suurim erakätes lennufirma Transaero eelmise aasta lõpus suure võlakoorma all kokku kukkus, pakkus Aeroflot 1,96 miljonile reisijale transporti ning teistele kompensatsiooni. See abipakkumine läks Aeroflotile maksma 17 miljardit rubla ning tõi aasta kokkuvõttes 6,5 miljardi rubla suuruse kahjumi. Aeroflot palkas ka pooled Transaero 11 000 töötajatest.

„Võimalik, et kui meie omanik ei oleks riik, vaid erafirma, ei oleks me nende tingimustega leppinud,“ märkis Saveljev, lisades, et oleks siis nõudnud riigigarantiid.

Saveljevi sõnul vajab Venemaa praeguses olukorras riiklikku lennufirmat, sest ettevõte teeb suuri investeeringuid lennuparki. „Kui Aeroflot seda ei tee, kes siis teeb? Kes teine peale Aerofloti toetaks venemaalaste mobiilset reisimisvõimalust?“ küsib ta.