Agris Peedu: uue seadusega ei taheta salastada riigihanke pakkumusi
Peedu sõnul on väga eksitav väita, et uue seadusega tahetakse salastada riigihanke pakkumused. "Pakkumuste maksumused on ja jäävad pakkujatele avalikuks.," kinnitab asekantsler.
Pakkumuste maksumuste avaldamine riigihankes osalevatele pakkujatele toimuks eelnõu kohaselt nimelt riigihanke hilisemas faasis: need avaldatakse siis, kui hankija on pakkumused sisuliselt läbi vaadanud ja leidnud eduka pakkuja ehk enne hankelepingu sõlmimist.
See eelnõus esitatud muudatus aitab Peedu kinnitusel ära hoida praktika, kus pakkuja esitab niinimetatud tühja pakkumuse lihtsalt eesmärgiga saada infot konkurentide kohta, ilma tegeliku huvita hankelepingu vastu. "Ehk eesmärgiks on lõpetada ära niinimetatud hinnaõngitsemised, mis tekitasid ettevõtjatele tihti meelehärmi. Selle olukorra muutmiseks on ettevõtjad aastate jooksul korduvalt rahandusministeeriumi poole pöördunud," selgitas Peedu.
Säte mõeldud paberil asjaajamiseks
Peedu sõnul on kehtivas seaduses pakkumuste avamise kohta protokolli koostamise kohustus eelkõige mõeldud olukordadeks, kus asjaajamine käib paberil nagu see praeguse seaduse vastuvõtmise ajal enamasti oli.
"Samal põhjusel tuleb pakkumuste avamisel kehtiva seaduse kohaselt kontrollida dokumentide olemasolu ja protokolli kantavate andmete hulgas on ka pakkumuse maksumus, osamaksumused ja muud numbrilised näitajad," lisas ta.
Regulatsiooni eesmärgiks oli tagada, et hankija ja temale meelepärane pakkuja ei saaks omavahel uues pakkumuse maksumuses kokku leppida, kuivõrd maksumused on kõikidele teistele kohe teada.
Samuti tagab kehtiva seaduse protokolli koostamise regulatsioon, et juhul, kui pakkuja on jätnud mõne dokumendi esitamata, ei oleks võimalik seda pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva teiste pakkujate teadmata juurde lisada või ka olemasolevat dokumenti asendada, kuivõrd see on riigihangete seaduse kohaselt keelatud.
See on aga Peedu sõnul tänaseks päevaks kaotanud aktuaalsuse ja otstarbekuse, sest tänapäeval toimub pakkumuste esitamine ja avamine üldjuhul elektrooniliselt riigihangete registris: jooksva aasta esimeses kvartalis oli elektroonilisi riigihankeid juba 92 protsenti. Eelnõu kohaselt minnakse üle lähiaastatel täielikult e-hangetele ehk paberhanked kaovad unustusse.
Riigihangete registris ei ole pärast pakkumuste avamise tähtaja saabumist võimalik pakkumusele lisada dokumente ega neid vahetada ning kõik pakkumuste andmed, sh pakkumuste maksumused ja tegevused on registris logitud. "Seetõttu puudub igasugune võimalus ebaseaduslikult kokku leppida ja pakkumust, seal hulgas selle maksumust sisuliselt muuta. "Seega on asjakohatu väita, et suureneb korruptsioonioht," rõhutas Peedu.
Peedu selgitab, et elektrooniline register ei võimalda pakkumusi avada enne, kui tähtpäev on kätte jõudnud ning hankijal ei ole ka mingit manipuleerimise võimalust dokumentide lisamise või nende sisu muutmise näol. Seetõttu on pakkumuste avamise protokolli ja pakkumuste maksumuste avaldamise regulatsioon kaotanud oma aktuaalsuse ja nii ongi elektrooniliste riigihangete puhul pakkumuste avamise protokoll eelnõu kohaselt ära kaotatud.
Kontrollitavus ja läbipaistvus jäävad
Iga otsus, mida hankija hankemenetluse ajal teeb, peab olema põhjendatud ning teistele pakkujatele kättesaadav.
Nii sätestabki eelnõu, et kui hankija teeb edukaks tunnistamise otsuse, siis tuleb hankijal kõikidele vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele avaldada edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja nimi ja kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ning edukaks pakkujaks mitteosutunud pakkujale need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes.
Selle info peab hankija pakkujatele esitama määratud tähtaja jooksul, mis võimaldab mitteedukatel pakkujatel esitada vaidlustus vaidlustuskomisjonile. Seega on ka uue eelnõu alusel tagatud pakkujatele teave pakkumuste maksumustest.
Pakkumuste konfidentsiaalsus
Peedu toob välja ka selle, et Euroopa Kohus on pidanud vajalikuks rõhutada, et riigihankeõiguses on konfidentsiaalsus väga oluline ja eriti nendel hangetel, mida hankijad kordavad teatud perioodi tagant. Seega ei saa välistada, et pakkujad asuvad uuesti omavahel võistlema.
"Seega ei saa pakkujate pakkumusi ja eelkõige eduka pakkuja oma edastada tegelikele ja võimalikele konkurentidele. On oluline, et hankijad ei avaldaks hankemenetluses saadud teavet, mille sisu võidakse kasutada konkurentsi kahjustamiseks," lisas Peedu.
"Riigihankemenetlused põhinevad hankija ja menetluses osalevate ettevõtjate vahelisel usaldusel. Ettevõtjad peavad esitama hankijatele kogu vajaliku teabe, kartmata, et hankijad esitaksid kolmandatele isikutele andmeid, mille avaldamine võiks olla kahjulik," märkis ta.
Peedu sõnul on olemas üldine eeldus, et tutvumine teiste pakkujate pakkumustega kahjustab põhimõtteliselt kõnealust kaitstavat huvi. Euroopa Kohus on selgitanud, et mitteedukatel pakkujatel on õigus saada teavet eduka pakkumuse tunnuste ja suhteliste eeliste ning selle pakkuja nime kohta, kellega leping sõlmitakse. Sellest riigikogus olev eelnõu ka lähtub.
Ettevõtjad on need, kes pakkumusi esitavad ja kes teavad kõige paremini oma ärisaladuse või konfidentsiaalsuse väärtust. "Kui ettevõtjate esindajad leiavad, et oluliselt läbipaistvam ja ka pakkujate kulusid kokkuhoidvam on pakkumuste hindade avalikustamine hanke algusfaasis, siis on see ettepanek väärt uuesti kaalumist ja arutamist eelnõu menetlemise ajal riigikogus," lisas ta.
