Sain tagasisidet, mis oli heakskiitev ja tunnustav, et toome avalikkuseni Tallinna konkursi medali teise poole, millest linnavalitsus ise ei räägi. Samas visati kommenteerijate poolt õhku ka küsimus, kas Tallinna pakutavad viinamarjad on hapud.

Eks Tallinna konkursi tulemus on tõepoolest üks valusamaid, kuid paraku on see konkurentsi üks osa, kord trumpavad konkurendid üle meid ja siis meie neid. Vahest on olnud ka väga nappe võite, mis teevad võidurõõmu eriti suureks. Kuid Tallinna puhul seisame hetkel silmitsi mitte ainult pelgalt kaotusega, vaid millegi suuremaga.

Suvel käis Eestis maailma ühe edukaima majandusajakirja Forbes asutaja Steve Forbes. Ta kiitis Eesti majanduse avatust ja oma kõnes mainis, et edukad on need riigid, mille puhul riik ja omavalistused ettevõtlusesse ei sekku, vaid lasevad sellel toimida vabakonkurentsi põhimõttel.
Meie lihtsakoeline ja läbipaistev majanduspoliitika on olnud meie edu võti. See mudel on taganud meile suurel hulgal välisinvesteeringuid.

Eestiga samal ajal ütlesid Nõukogude Liidust lahti paljud riigid, kellel pole kaugeltki läinud nii hästi kui meil, kuigi mõnelgi neil on väärtuslikke maavarasid, millega meie uhkustada ei saa. Kuid nende riik ja valitsus on korrumpeerunud. Paljud ettevõtted on omavalituste kontrolli all ja tihti on turul monopol. See on keskkond kuhu välisinvestorid ei taha oma raha paigutada, sest seda pole ju mõtet teha, kui turul on riigi või omavalituse poolt loodud ettevõtted, omavalitsus ise kehtestab mängureeglid ja nende käes on ka kontrollorganite juhtimine.

Seda sama teeb Tallinn täna linnale kuuluva jäätmekäitlusettevõtte loomisega – ise kehtestavad reeglid, hind ei selgu konkurentsi tulemusel ning ametid, mis peaksid kontrollima tegevuste vastavust, kuuluvad samuti selle sama linnavõimu alla.

Ühe hetkega on kadunud vabakonkurents ja avatud põhimõtetel toimiv turg ning on loodud monopol. Linn võib muuta mängureegleid ja hindu oma äranägemise järgi. Kuigi linnal on valimiste eel hea hõisata, et nad toovad prügihinnad alla, siis omapikaajalistele kogemustele toetudes tean, et need hinnad ei ole jätkusuutlikud.

Võib-olla meeldib Idast tulevatele ettevõtetele sellisesse omavalitsuse poolt kontrollitud masinavärki raha panna, aga Lääne kapitali ehmatab see eemale.

Võib-olla on mu mõte utreeritud, kuid mis järgmiseks – kas Tallinn teeb varsti oma mobiilsidefirma ja ainult selle ettevõtte teenuseid on võimalus Tallinnas tarbida ning seda linnavalitsuse poolt kehtestatud hindadega?

Usun, et mistahes teise ettevõtlusvaldkonna linn oleks valinud, oleks see põhjustanud ettevõtjate tugevat vastuseisu. Valiti (vähemalt alustuseks) jäätmekäitlus ja me kavatseme oma õiguste ja vaba turumajanduse eest seista ja loodan, et ka seadusandja toetab meid selles.

Agu Remmelga artikkel on avaldatud Ragn-Sellsi kuukirjas.