Valitsus arutab täna seaduseelnõu, mille kohaselt ahjukütuse diisli asemel mootorsõidukites kasutamise välistamiseks hakkavad kütusetootjad ja -sissevedajad seda sügisest erimärgistama.
Seaduseelnõu näeb ette kerge kütteõli diiselkütusest eristamiseks selle erimärgistamise ehk värvimise.
Seadus keelab märgistatud kütteõli kasutamise maanteel liikuvates sõidukites. Seaduse järgimist hakkavad kontrollima politsei, toll ja maksuamet. Sõidukite kütusepaakide kontrollimise tehnoloogia on rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hundi sõnul välisriikides olemas ja seda saab Eestisse osta. Tõenäoliselt hakkab kütusekontroll toimuma nii tavalise liikluskontrolli raames kui ka reididena, kusjuures politseinikul on kaasas ka tolliametnik.
Juriidilisest isikust seaduserikkujat ootab 20 000 krooni suurune trahv, füüsilisest isikust sõidukijuhti aga kuni 300 päevapalga ehk umbes 9000 krooni suurune karistus.
Erimärgistuse värvi võib lisada juba välisriigis, aga seda saab teha ka Eestis asuvas tollilaos, selgitas Hunt. Märgistamise korraldamine jääb kütuse maaletooja ülesandeks.
Kütuse värvimine ei lähe Hundi sõnul kuigi palju maksma, suurim ahjukütuse Eestisse importija Neste on valmis seda oma Porvoo tehases tegema. Teatud kulutusi nõuab efektiivse kontrollimehhanismi rakendamine.
Kütuse erimärgistamise seaduseelnõu eesmärk on vältida ahjukütuse kasutamist diiselkütuse asemel. Keemilistelt omadustelt on need kütused sarnased, kuid diisli pealt tuleb tasuda aktsiisi, ahjukütuse pealt mitte. Seetõttu läheb küllalt suur osa ahjude kütmiseks mõeldud kerget kütteõli mootorsõidukite paakidesse.
Keskmiselt kulub Eestis autobensiini 371 miljonit liitrit aastas ehk 30,9 miljonit liitrit kuus. Diiselkütuse tarbimine peaks arvestuste kohaselt olema 304,6 miljonit kilogrammi aastas ehk 25,4 miljonit kuus, tolli andmetel on sisse toodud aga vaid pool sellest kogusest. Samas näitab ahjukütuse import kogu aeg tõusutendentsi.
Ilmade soojenemisel peaks ahjukütuse tarbimine vähenema, tollistatistika näitab aga vastupidist. Aprillis läks seda koguni 20 protsenti enam kui märtsis. Samas on diiselkütuse sissetoomine vähenenud viimasel kahel aastal tervelt kolm korda. See lubab Rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi sõnul teha järelduse, et üks osa ahjukütusest on kasutusel diisli asemel. Sama on väitnud ka kütusefirmade omanikud ja õliliit. Kütuse erimärgistamise seadus peaks rahandusministeeriumi spetsialistide hinnangul korra majja lööma.
