Ähvardav kohtuvaidluste-torm seab taastuvenergia sektori investeeringud küsimärgi alla

 (18)
Edgrar-Kaj Velbri
Edgrar-Kaj VelbriFoto: Derling Primus

Eesti energeetika tulevik on viimased aastad olnud üha süvenevas äikesetormis. Ühelt poolt on keskkonnaalaste muudatuste survel turukonkurentsis alla vandumas traditsiooniliselt sektoris põhirolli mänginud põlevkivienergeetika. Teisalt on aga seda asendama pidanud taastuvenergeetika pidevate reformide ja riigikaitseliste huvide põrkumise tõttu üha uusi tagasilööke saanud.

Hiljutise Riigikohtu lahendiga on taastuvenergeetikasektorile lõpuks antud suunis, mille abil lahendada nii käimasolevaid vaidluseid kui ka ennetada sarnaseid vaidluseid tulevikus. Kõigi eelduste kohaselt võiks see koos Ida-Virumaale paigaldatava uue radariga anda uue hingamise ka Eesti tuuleenergiainvesteeringutele.

Salajaste otsuste alusel tuuleparke peatada ei saa

Pikalt on tuulepargiprojektidele takistuseks saanud Kaitseministeeriumi negatiivsed kooskõlastusotsused. Riigikohus lahendas aastaid kestnud segaduse kohaliku omavalitsuse ja Kaitseministeeriumi pädevuse osas, märkides, et kui Kaitseministeerium oma negatiivset otsust ei põhjenda, ei tohi kohalik omavalitsus sellest ka lähtuda. Kaitseministeerium peab analüüsid ja põhjendused kättesaadavaks tegema nii vallale kui taotlejale, andes teavet välja pakutavate leevendusmeetmete kohta.

Lahenduse leidis ka küsimus lubatud mõjude ulatusest. Kui Kaitseministeeriumi seniste väidete kohaselt ei ole lubatud mistahes mõjud riigikaitselistele huvidele, siis nüüdse kohtupraktika kohaselt tuleb hinnata mitte ainult mõju olemasolu, vaid ka selle ulatust. Radari võime avastada ettenähtud kattealas objekte väheneb alles kindlaksmääratud lävendi täitumisel ja neid kriteeriume peab Kaitseministeerium otsuse tegemisel edaspidi põhjendama.

Segaduste aeg on investeeringud surmanud

Vaidlused tuuleparke reguleerivate ehitusseadustiku sätete üle algasid sisuliselt kohe pärast nende kehtestamist 2015. aastal. Viimatise Riigikohtu lahendiga on sektorisse saabunud mingil määral selgust, kuid vahepealsed segased ajad on jätnud oma jälje.

Perioodil 2015-2020 on Eestisse püstitatud ligi kümme korda vähem tuuleenergeetika tootmisvõimsust kui sellele eelnenud viieaastasel perioodil. Samal ajal on paigaldatavate tuulikute efektiivsus ja seega ka nende majanduslik tasuvus oluliselt paranenud. Seega on puuduliku õigusselguse hinnaks vähemalt poole Auvere elektrijaama tootmisvõimsuse jagu tegemata investeeringuid.

Tulevikuperspektiiv tuleb paika panna täna

Sellega ei ole energeetikasektoris kaugeltki mitte saabunud rahu. Alles nüüd on lahendusi saamas vaidlused naabrite õiguste osas tuuleparkide läheduses. Peagi saab esimestel tuuleparkidel täis tootja poolt ette nähtud 20-aastane tööperiood ja ees seisab tuulikute asendamine uute ja suurematega. Samuti koguvad alles tuure vaidlused taastuvenergiatasude üle.

Vältimaks uusi probleeme tuleks juba täna paika panna selgemad mängureeglid nii riigi sekkumisele erasektori tegevusse kui ka selgitada meretuuleparkidele, maismaatuulikutele ja päikeseparkidele kohalduvaid reegleid. Seda saaks teha eelkõige just riik ise, kaasates uute valdkonnaspetsiifiliste regulatsioonide väljatöötamisse senisest enam erasektori esindajad. Samuti tuleks kaaluda võimalust anda soovituslikud juhised kohalikele omavalitsustele, kellel puudub iseseisev pädevus iga tootmisüksusega seotud spetsiifiliste probleemide hindamiseks ja lahendamiseks. On ju just kohalik omavalitsus kohustatud otsima osapooli rahuldavaid ja vastandlikke huve tasakaalustavaid lahendusi kirjeldatud probleemidele.

Selliselt käitudes lööme kaks kärbest ühe hoobiga - väldime riigipoolseid energiajulgeolekule viitavaid kaheldava tasuvusega investeeringuid, kui erasektori huvi investeeringute tegemiseks energeetikasse oleks ilma riigi pideva ja üleliigse sekkumiseta niigi märkimisväärne. Samal ajal astume jõudsalt lähemale jätkusuutliku energeetikaga tulevikule ja tagame Eesti looduskeskkonna säilimise ja keskkonnaeesmärkide täitmise.

*Artikli autor oli loos viidatud kohtuvaidluses kaebaja esindaja.