Hiljemalt 2017. aastal sai Swedbank Balti äride osas olulist informatsiooni, et rahapesuvastased meetmed ei toimi, kirjutas Rootsi majandusleht DI. Kuid ka juba varasemast oli ohumärke, mille tõi välja panga sisekontrolli audit. See tõi kaasa pangajuhi Birgitte Bonneseni vallandamise, kuna korduvad sisekontrolli auditid 2009. ja 2013. aastast näitasid, et prioriteetseks tuleb muuta Baltimaades rahapesuvastane võitlus.

Kui aga Rootsi kolleegid pärisid Balti omade käest, tulid rahustavad vastused ja kõik paistis rahulik. Juba 2010. aastal teati Swedbankis, et läbi Baltimaade on pestud massiliselt raha.Rootsis Swedbanki juhid kahtlustasid, et Swedbanki Balti üksuses olid augud turvavõrgus, mis pidanuks hoidma rahapesijad eemal, kirjutas DI.

2016. aasta lõpus jõuti Eesti osas hinnanguni, et rahapesurisk on madal. Panga Eesti juhtkond kirjutas, et pank ei võta kliendiks riiulifirmasid ning kõrge riskiga maade (maksuvabad piirkonnad) kliente, kus ettevõtete ärid ega tegelikud kasusaajad pole läbipaistvad.

Kui Swedbanki gruppi juhtis Michael Wolf, oli esmatähtis pangas Rootsi rahapaesuvastane võitlus. Kuid selle kõrval jäi Baltimaades samalaadne tegevus vaeslapse rolli. 2015. aastal saatis Swedbank Rootsist töötaja uurima Baltimaade olukorda, mis oli selge viide, et pank ei usaldanud Balti organisatsiooni.

Kui raport avaldati, sai Michael Wolf kummaliste põhjendustega sule sappa ja Birgitte Bonnesen tõusis pangagrupi juhiks. Siis avaldati kitsas ringis grupi vastavuskontrolli juhi Viveka Stangert raport, kus Baltimaad polnud heas valguses. Et aga raporti kokkuvõtet võis tõlgendada kriitikana Birgitte Bonneseni tegevuse suhtes ajal kui ta oli Balti üksuste juht, lasti varsti peale koosviibimist Strangert lahti. Swedbanki kommunikatsiooniosakond teatas, et sellel sammul puudus seoses rahapesu teemaga.

Siiski oli Strangerti raportist piisavalt kasu lisaks teistele rahapesuohu märkidele, et Swedbank hakkas võtma Balti rahapesuriske tõsisemalt. Kuigi tegutseti juba varem, lendasid sajad kliendid üle panga parda, kuid puhastus muutus süsteemsemaks 2016. aasta paiku. Ning jutt ei käinud enam ainult panga mitteresidentidest kõrge riskiga klientidest.

Käivitati suurprojekt puhastus, mille eesmärk oli keskendunud teatud kliendigrupi suhtes. Jutt käib mõnesajast kliendist, kes olid seotud Venemaa söegigandi Kuzbassrazrezugoli ja Carbo One ümber. Viimane võib olla seotud Venemaa oligarhide Iskander Mahmudovi ja Andrei Bokareviga, mis jälle omakorda olevat seotud organiseeritud kuritegevusega. Kuzbassrazrezugol olevat seotud Anton Petroviga, kelle isa Gennadi Pertov olevat Tambovi maffia arvatav võtmetegelane.

Sellised kliendid olevat tulnud panka kaasa 2005. aastal, kui Swedbank ostis ära Hansapanga. Puhastusprojekti käigus sai sellistest klientidest küllalt. Samas Carbo One oli Swedbank Eesti üks suuremaid ja kasumlikumaid kundesid. Nende valuutatehingud olid nii suured, et klient viidi üle suurte korporatiivklientide ja institutsioonide üksuse Stockholmi kliendiks.

Suurpuhastuse raames värbas Swedbank 2017. aasta veebruaris Norra advokaadi Erling Grimstadi. Tema põhiülesandeks oli hinnata Eesti rahapesuriske teatud kliendigrupi osas. Kui raportit 7. juulil 2017 tutvustati, hakkasid häirekellad lööma.

Järeldus oli, et avastati väga suured rahapesuvastase võitluse puudujäägid. Vaid kuus kuud varem oli panga Eesti juhtkond teinud oma riskihinnangu, mis leidis vastupidist.

Selgus, et Swedbank ei teadnud oma ettevõtetest klientide tegelike omanike, kuid ka mitte seda, milles nende tegelik äritegevus seisnes. Nii oli lugu ka Carbo One'iga, kelle omanik polnud vähemalt ametlikult teada ega registreeritud. Ka ei teadnud Swedbank alati seda, kuskohast klientide raha pärineb ega ka seda, mis on tehingute põhjused. Näiteks üks klient maksis sadu miljoneid Rootsi kroone lühikese aja jooksul buldooserite eest. Need müüdi neljale alles asutatud idufirmale, kellel polnud kodulehekülgigi.

Grimstad jõudis järeldusele, et Swedbank ei näinud vähimatki vaeva, et uurida kahtlasi tehinguid. Vähemalt ei viidanud miski, et pank oleks uurinud kahtlasti tehinguid enne 2012. aastat. Tema võitel ei raporteeritud kahtlastest tehinguitest ka rahapesu andmebürood.

Raporti kohaselt olevat Swedbanki korrespondentpangad, kelle vahendusel toimusid kliendiarveldused, aegajalt pärinud Swedbankilt, et kuulge, millega teie kliendid tegelevad. Nad soovisid lisainfot. Ja jällegi ei leidnud Grimsted mingisugust viidet, et päringute alusel olevat alanud uurimine. Selle asemel saatis Swedbank korrespondentpankade päringud edasi klientidele, et need ise vastaks ja selgitaks.

Sel ajal olid Swedbanki Eesti juhtideks kaks meest – Priit Perens ja Robert Kitt. Robert Kitiga on tööleping peatatud kuni uurimise lõpuni, kuid Priit Perensiga lõpetati tööleping.

Vaatamata suurpuhastusele ei lõppenud saaga. Näiteks Swedbanki Eesti üks töötaja kasutas pangakliendi PIN-kalkulaator, tegemaks kliendi nimel tehinguid. Kliendiks oli aastatel 2012-2018 Venemaa minister Mihhail Abyzov. 2017. aastal lahkus töötaja Swedbankist ja sai üheks Mihhail Abyzovi ettevõtte juhiks. Tänavu märtsis läks lugu pikantseks. FSB arreteeris Abyzovi, kahtlustades teda sadade miljonite dollarite kõrvale panekus, milleks kasutati välismaiseid riiulifirmasid.

Swedbank alustas aina uusi uurimisi. Näiteks Danske Banki Eesti üksuse rahapesuskandaali 2017. aastal hakati vaatama Swedbanki klientide tehinguid Danske Banki klientidega. 2018. aasta suveks valmis valgustkartev raport, mida jagati vaid väga kitsas ringis. Raportiga said tutvuda ka Balti taustaga juhid – juhatuse esimees Birgitte Bonnesen, grupi riskijuht Helo Meigas ja Swedbanki Balti juht Charlotte Elsnitz.

„Erinevatel aegadel on pank kliendibaasi ja kliendisuhteid üle vaadanud,“ kommenteeris Swedbanki Eesti kommunikatsioonijuht Kristiina Herodes Ärilehele. „Seda tehakse täna ja ka tulevikus. Lisaks on meil käimas nii sise- kui ka välisjuurdlused, mis hõlmavad mainitud perioodi. Pangasaladus ei võimalda meil kommenteerida klientide ega võimalike klientide kohta käivat.“