Aimar Roosalu: kuidas on muutunud ettevõtete laenuvajadused?
Kevadel, peale koroonaviiruse puhkemist, langes jaekaubandusettevõtete müügitulu mitu kuud järjest. Aprilli 15-protsendilise ja maikuu üheprotsendilisele langusele järgnesid kauaoodatud tõusukuud, kuid sellest hoolimata on väljastavate uute laenude maht Eesti kommertspankades langustrendis.
Näiteks kui veel eelmisel aastal kasvasid äritegevuse laiendamise eesmärgil antud laenud aastaga 31 protsenti, siis 2020. aasta kaheksa kuuga on Eesti pankade poolt samal eesmärgil antud laenud vähenenud 34 protsenti.
Esimese kaheksa kuu jooksul kaubanduse finantseerimise eesmärgil väljastatud laenude maht on küll kasvanud, kuid alates kolmandast kvartalist on need oluliselt vähenenud. Kaubandus ja teenindussektor saavad olema tugeva surve all ka järgmistel kuudel, sest koroonaviiruse tõttu muutunud tarbimisharjumused hoiavad inimesi kaubanduskeskustest eemal. Tervikuna on pankade poolt ettevõtetele antud laenud langenud kaheksa kuuga 24 protsenti võrreldes sama perioodiga aasta tagasi. Kui ei ole väljavaadet tulevikku, ei ole ka võimalik investeeringuid teha.
Teisest küljest on oodata investeeringute suurenemist laondusse. Laondus on kindlasti tugev sektor ka edaspidi, sest suur osa kaubandusest liigub internetti ja kauba haldamine muutub laopõhiseks. Sellele on andnud suure tõuke käesolev aasta. Hiljuti avaldas konsultatsioonifirma McKinsey & Co uuringu, kus selgus, et Ameerika Ühendriigid on teinud internetikaubanduses ainuüksi 2020. aasta esimese 3 kuuga 10-aastase arenguhüppe edasi. Koguni 75 protsnenti USA tarbijaskonnast on kasutanud selle aasta jooksul mõnda digitaaset müügikanalit. Kui öelda, et sama suur osa Eesti tarbijaskonnast teeb edaspidi oste läbi interneti, on see kindlasti tugevalt positiivne trend laoettevõtetele.
Samuti on laenude vajadus jätkuvalt kõrge kinnisvarasektoris, kus mõned arendusprojektid on külmutatud, kuid kus käib jätkuvalt aktiivne planeerimine ja uute projektide kavandamine. Uusi objekte lisandub lähiaastatel suurlinnadesse ja nende lähiümbrustesse nii elukondlikus kui ärikinnisvaras. Ent kuna arendamine on muutunud kalliks nišitegevuseks, siis turule enam väikesi arendajaid ei mahu. Seega veavad seda sektorit edasi suured kinnisvara- ja ehitusettevõtted.
Kahjuks on koos jaekaubandusega vähenenud investeeringud teistes tegevusalades, sh töötlevas tööstuses, mis on ajalooliselt olnud laenuvajaduse poolest teine suurim sektor. Pankade jaoks on tööstus atraktiivne valdkond, sest tootmisele aitab kaasa ka riik erinevate toetustega. Head investeerimisprojektid leiavad alati pankades võimaluse rahastamiseks, ka majanduslanguse ajal.
Positiivne on see, et Kredex on tulnud tootmisettevõtete kõrval appi ka majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ja ka jae- ning hulgikaubanduse ettevõtetele, pakkudes laenu ja laenukäendust. Kuid statistika näitab, et laenumahud nende sektoris suurenema ei kipu. Ühelt poolt ei saa pangad anda laenu ettevõtetele, kus maksevõime puudub. Isegi mitte siis, kui laenu tagatiseks on Kredexi käendus. Teiselt poolt ongi vähe neid ettevõtteid, kes julgeks majanduslanguse ajal investeerida.
Üheks seda aastat iseloomustavaks asjaoluks on maksuvõlgnevus riigi ees. Tegu on ühe osaga abimeetmest, mida kevadel riik välja pakkus. Ühel hetkel tuleb aga maksuvõlgnevus tasuda, mis omakorda muudab ettevõtte laenuvajadusi käesoleval aastal. Ettevõtjad peavad oma partnerite ja võlausaldajate silmis maksurenomee korda tegema.
See tähendab, et riigi poolt pakutud vahendid tuleb riigile tagastada ja tuleb kasutada likviidsuse tekitamiseks traditsioonilisemaid vahendeid. Ettevõtted, kellel on kinnisvara, kuid kelle laenujääk on aastate jooksul vähenenud, võivad saada pangast laenu kinnisvara turuväärtuse vastu ja seda kasutada riigi poolt pakutavate laenude asemel likviidsuse parandamiseks.
