•• Olete tükk aega elanud avalikkuse tähelepanuta. Kuidas teil on läinud? Mis seisus on Lasnamäele plaanitud Tallink City?

Vaikselt läheb. Kõik on ettevaatlikumad ja äraootavamad. Mitmed sealsed partnerid, nii kaasinvestorid kui ka rentnikud, on läbirääkimistel tempo maha võtnud. Teeme, aga kõik võtab rohkem aega.

•• Teil oli kavas teha ümber Läänemere hotellikett...

Riias oleme jõudnud kõige kaugemale. Helsingis on aga hetkel otsustamise aeg, kas teha või mitte teha.

•• Mis seal Helsingis on?

Linnavalitsusega on läbi räägitud, kuid ehitamine on kallis. Pakkusime välja, et toome ise Eestist ehitaja ja teeme poole odavamalt, aga nemad pakkusid oma arendajaid. Eestis öeldaks sellisel juhul kohe, et korruptsioon, aga Soomes käivad asjad teistmoodi. Tegelikult saan ma neist aru, nad tahavad linna arengut täpsemalt suunata. Tallinnas minnakse tihti teise äärmusse, kus igaüks, kes on krundi saanud, võib kopa maasse lüüa.

•• Aga hotellid Tallinnas?

Siin oleme saanud kõige suuremaks hotelliketiks. Meil on umbes 15–20%-ne turuosa. Plaan on hotellid Tallinkile üle anda. See tähendab hotellide opereerimine, mitte kinnisvara. Muidu läheks Tallinki laenukoormus liiga suureks.

•• Te olete ise näinud Eesti majanduses kahte kriisi, 1992–93 ja 1998–99. Mida te neist õppisite – kuidas peaks ettevõte praegusel ajal käituma?

Minu arvates on kaks kõige tähtsamat asja. Esiteks Cash is king, nagu öeldakse – sul peab olema vaba raha. Hoia oma finantsdistsipliini, ole oma võlausaldajatega heades suhetes.

Ja teiseks – keskendu põhitegevusele. Kui on mingeid koormavaid lisategevusi, siis müü need maha või likvideeri.

•• Aga äkki on just kriisi aeg parim hetk laienemiseks?

Mina oleksin väga ettevaatlik. Halbadel aegadel pakutakse alati igasuguseid projekte. Kõigil on ju rahapuudus.

•• Praegu on Eesti majanduses langus, mida viimati nägime 14 aastat tagasi. Inflatsioon oli viimati nii kõrge 1997. aastal. Mis võib minna veel hullemaks, mida praegu veel karta?

Kõige suurem oht ongi, et stagflatsioon püsib. Ehk inflatsioon jääb kõrgeks, aga majandus langeb.

•• Millal võiks Eesti majanduse olukord jälle paremaks minna?

Ma arvan, et järgmise aasta teises pooles. Kogu selle kriisi vundament on ju ikkagi rahapuudus. Intressid tõusevad, laenamine pidurdub, pangad on ettevaatlikud. Pangad ei usalda ju üksteistki. Ma ei räägi Eestist, see on ülemaailmne probleem.

•• Ja tänapäeval ilma laenudeta tegutseda ei saa?

Täpselt. Kellelgi pole selliseid sääste. Moodsat majandust saab üles ehitada ainult koostöös pankadega.

•• Mis peaks järgmise aasta teises pooles juhtuma, et siis paremaks hakkaks minema?

Investeerimispangad on praegu oma laksu juba kätte saanud. Ma ei räägi jälle Eestist, vaid tervest maailmast. On üsna hästi teada, kui palju keegi kahju kannatas. Jaepangandusse jõuab kriis aeglasemalt. Aga järgmise aasta kevadel hakkavad ka jaepangad oma majandusaasta tulemustega välja tulema ning siis on pilt selgem. Selle põhjal saab usaldus jälle hakata suurenema.

Milline võiks olla tulevikustsenaarium ühe aasta perspektiivis?

•• Ma loodan kolmele asjale. Et euribor langeb aasta jooksul 0,75 – 1% võrra. Kõikide laenukoormus läheb veidi kergemaks ja SKT peaks hakkama kasvama. Teiseks kütusehinnad stabiliseeruvad ja kolmandaks tööpuudus kasvab. Viimased kaks peaksid pidurdama ka inflatsiooni.

•• Kuidas te Ansipi valitsusega rahul olete?

Mina küll väga kriitiline ei ole. Ma ei näe, et midagi oleks väga valesti tehtud.

•• Aga praegune vaidlus riigieelarve üle?

Selles pole midagi hullu. Ma ei näe probleemi. Ongi hea, mõeldakse vahepeal kuludele ja vaadatakse, kuidas asju teistmoodi teha.

•• Kas tulumaksu alandamise kava võiks mõneks ajaks peatada?

See ei ole väga oluline küsimus. Üks protsent pole nii suur summa, riigieelarve ei võida ega kaota eriti midagi. Üldiselt aga võiks maksudega käituda ettevaatlikult. Mitte tõsta, pigem langetada. Inimestele jääb niimoodi rohkem raha kätte ja nad teavad ise paremini, mida oma rahaga teha.

•• Mida te arvate riigi stabiliseerimisreservi kasutamisest?

See on küll täielik mõttetus. Sellised reservid käivad arengumaade juurde. Eesti on aga Euroopa Liidu liige, meil on eurorahad taga, riigil pole võlgu. Selle reserviraha peaks investeerima.

•• Te ei näe valitsuse tehtud vigu, aga mida peaks tegema paremini?

Eestit peaks paremini tutvustama. Lätlased tõid Riiga NATO summit’i, korraldasid EBRD aastakoosoleku. Samuti tehakse Göteborgis, Stockholmist ja Helsingist rääkimata.

Helsingis on nädala sees raske hotellikohta leida. Tallinnas on vastupidi: nädalalõpud täis, nädala sees tühi.

•• Miks siis meil selliseid suurüritusi ei toimu?

Ma tean, et ka meile on suurüritusi pakutud, aga suhtumine on olnud ikka selline, et see on liiga keeruline, liiga palju asjaajamist. Et siis tulevad need globaliseerumisvastased ja siis on võib-olla märulipolitseid vaja. Ma ei tea, eelmine aprill näitas, et märulipolitsei saab ilusasti hakkama. Milleks selline kartlikkus, selline passiivsus!

•• Mis suurüritusi võiks Tallinnas toimuda?

EBRD aastakoosolek tooks siia 5000 pankurit. Maailmapanga aastakoosolek – see tooks Tallinna 10 000 pankurit.

Asi pole ühekordses efektis, vaid tunnustuses. Meid näidatakse, meist räägitakse. Kui Maailmapank siia tuleb, siis oleme järelikult huvitavad ja usaldusväärsed. Järgmine kord tulevad need inimesed oma perega siia puhkama või toovad oma investeeringud siia.

•• Hiljuti rääkis üks Eestisse saabuv Ameerika diplomaat oma kohalikule lehele uue sihtmaa kohta umbes sellist juttu, et see on üks väike riik, kus elavad venelased, räägitakse vene keelt, siin on vene kultuur...

See teadmatus pole mitte ameeriklase viga, vaid meie viga. Me ei oska ennast tutvustada.

•• Kuidas ohjeldada praegust inflatsiooni?

Ma arvan, et palgatõus läheb tagasi normaalsetesse rööbastesse, kuna tööpuudus kasvab. Aga riik võiks teha midagi monopolidega ja midagi energiaga. Energiahinnad on väga suur inflatsiooni tekitaja.

•• Mida te silmas peate?

Kõiki võimalusi tuleb kasutada. Tuumajaama on vaja – Leetu, aga tulevikus ka Eestisse. Seesama Nordstreami gaasitoru... Eestil oleks kasulik, et sealt tuleks üks torujupp ka meile. Euroopa tahab seda gaasi, Läänemere-äärsed riigid osalevad, aga me ei taha isegi läbi rääkida. See on rumal käitumine.

•• Mida te mõtlete monopolide all?

Energeetikat, raudteed näiteks. Tallinna sadamat ka, aga ärme sellest parem räägime. Või võt-kem lennujaam. Võiks ju küsida: kas lennujaam peaks teenima riigile kasumit või tooma Eestisse rohkem inimesi ja rohkem lennuliine? Mina arvan, et rohkem inimesi ja rohkem liine.