Juulist augustini toimunud elamumess Soomes Kajaani linnas kinnitas soomlaste kiindumust loodussõbralikku ning säästvasse ehitusse. Eelistatuimaks ehitusmaterjaliks oli puit ning soositumaks soojaallikaks ahiküte.
Soomlaste seas ülipopulaarne ning Euroopas ainulaadne iga-aastane elamumess toimus seekord Helsingist 800 kilomeetri kaugusel asuvas 80 000 elanikuga Kajaani linnas, mis tähistas sel aastal ka oma 350. aastapäeva.
Elamumessi tarbeks püstitati 98 hoonet, millest eramuid oli 21, paarismaju viis ja korterelamuid neli.
Elamumessi külastanud Milverston Ivesti juhatuse liige Rene Paatsi sõnul jäigi selle aastasel messil kõige enam silma soomlaste kiindumus puidu ning tule vastu.
“Väga suurt huvi pakkus ka uus viimistlusmaterjal Woodfine, millega viimistleti nii põrandaid, seinu kui lage,” rääkis Paats. Luksusliku ning stiilse välimusega liimpuit Woodfine võimaldab hoonet kergelt ja kiiresti viimistleda nii seest kui väljast, asendades seni siseviimistluses kasutatud kipsplaati.
Ainukeseks puuduseks on materjali suhteliselt kõrge hind. Näiteks 125 ruutmeetri suurune Woodfine’iga viimistletud luksuslik elamu maksis Paatsi sõnul 2,35 miljonit krooni.
Seitsekümmend protsenti messil püstitatud majadest olid Paatsi sõnul ahiküttega. Eriti populaarsed olid Tulikivi kaminahjud, mida tuleb sooja hoidmiseks kütta vaid kord ööpäevas.
Erilist rõhku on soomlased hakanud panema ka saunaskäigu mugavuste suurendamiseks. “Sauna istmed olid mugavamaks ning keha järgivateks muudetud, valgustusena kasutati fiiberoptikat, küttena loomulikult puitu,” loetles ta Soome sauna uusimaid omadusi. Soomlaste armastus sauna vastu on Paatsi sõnul mingil määral ka eriskummaline, kuna saun oli suudetud paigutada ka messi kõige väiksemasse 55 ruutmeetrisesse korterisse.
“Üldiselt tundus, et soomlastele on odavusest olulisemaks muutnud mugavus,” sõnas Paats. Seda tõestasid ka majade avarad ning mugavad planeeringud ja keskmisest suuremad korterid. Ühetoalised korterid olid keskmiselt 55 ruutmeetri ning 3-toalised 87-95 ruutmeetri suurused. Erilist tähelepanu oli pööratud ka invaliidide ning vanurite mugavustele, näiteks 2-korruselistesse korterelamutesse olid paigaldatud liftid.
Elamumess on Soome majaehitusfirmadele üheks parimaks võimaluseks oma toodete tutvustamiseks, mida ka usinalt kasutatakse, sest just messil tutvuvad soomlased endale sobivate elamutega. Firmad püstitavad ehitised omal kulul, ning messi lõppedes on eesmärk majad ka maha müüa. Seetõttu ei valita elamusse kõige odavamaid ega ka kallimaid materjale.
Kinnisvaraarendusprojekti meenutavat elamumessi toetab omalt poolt ka kohalik omavalitsus, kes annab messikorraldajate käsutusse tasuta maa ning hoolitseb kommunikatsioonide eest.
Paatsi sõnul ei olnud majade müük probleemiks, kuna veel enne messi lõppu oli müümata vaid üks maja. Küsimusele kas ka Eesti oleks sellise projekti läbiviimine võimalik, vastas Kastelli pakettmajade müügiga tegelev Paats esialgu eitavalt. “Eestis mitte kunagi,” väitis ta.
Hiljem tunnistas aga, et tulenevalt üha tihenevast konkurentsist Eesti turul oleks näiteks Milverston Invest siiski valmis omal kulul mõne näidismaja arenduspiirkonda rajama, et klient saaks pakutavast parema ettekujutuse. “Eestlaste kujutlusvõime on väga nõrk – fotod ja isegi videod ütlevad neile vähe,” põhjendas ta.
Kajaani elamumessi külastas kuu aja jooksul üle 150 000 inimese.
