Valitsuse tegevusele kriitilise hinnangu andnud ettevõtjate osakaal kasvas nii eelmise kvartali kui ka aastataguse perioodiga võrreldes.

Valitsuse otsuseid majandusele ei pidanud kasulikuks ega kahjulikuks 46 protsenti vastanutest ning vaid viis protsenti ettevõtjatest oli valitsuse majanduspoliitikaga rahul. Eelmises kvartalis oli valitsuse majanduspoliitikaga rahulolevaid ettevõtjaid seitse protsenti, rahulolematuid 45 ja neutraalseid 48 protsenti.

Rahulolematust oli enim töötlevas tööstuses, kus kriitilise hinnangu andis üle poolte (54 protsenti) vastanutest. Teenindussektori ettevõtetest oli rahulolematuid 51, kaubanduses 43 ja ehituses 42 protsenti vastanutest.

„Kasvava rahulolematuse taga on pidevad katsed suurendada piiranguid ettevõtete majandustegevusele, aga ka uute maksude ja regulatsioonide kehtestamise ideed. Ettevõtjaid häirib ka välistööjõu ümber toimuv rapsimine ja pensionisüsteemi lammutamine," tõi Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas välja mõned teemadest, mis tööandjatele muret teevad.

Näiteks oli plaanis vähendada erasektoris töötamiseks mõeldud sisserändekvooti, muuta välismaalastest renditööjõu maksustamist, nõuda ehitusobjektidel töötavate inimeste tööaja lauskontrolli ja piirata välistudengite õppimise ning töötamise võimalusi. Lisaks ehitusettevõtetele ja tööandjate esindusorganisatsioonidele on välismaalaste seaduse muudatusi kritiseerinud ka mitmed organisatsioonid, kuna kavandatud muudatustel oli mitmeid õiguslikke ja sisulisi probleeme, muuhulgas oleks neil tööturule potentsiaalselt negatiivne mõju.

Tööandjate hinnangul tuleks lisapiirangute asemel tegeleda seaduslike välisspetsialistide ja tudengite Eestis töötamise soodustamisega ja teha korda ametkondadevaheline koostöö ning infosüsteemid. Samuti tuleks hoiduda täiendavate piirangute ja halduskoormuse tekitamisest, mis pärsivad ettevõtlikkust.

Majanduslik kindlustunne on kõigis sektorites vähenemas, kuid teeninduses ja kaubanduses on see siiski veel positiivne. Ehituses ja töötlevas tööstuses seevastu prognoositakse majandusliku olukorra halvenemist ka edaspidi.

„Eesti töötleva tööstuse kindlustunne oli viimati nii madal 2009. aasta lõpus ja see on murettekitav, sest just selles sektoris toodetakse 15 protsenti majanduse lisandväärtusest ning saab tööd viiendik kõigist töötajatest", lisas Aas. „Paraku on uute tellimuste maht vähenenud ning see mõjutab majandust olulisel määral," ütles ta.

Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Eesti konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitlusele vastas 479 tööandjat üle Eesti. Neist 195 teenindus-, 138 tööstus-, 88 kaubandus- ja 59 ehitussektori esindajat.

Eesti Tööandjate Keskliit viib küsitlust läbi kord kvartalis alates 2015. aasta detsembrist.