AINULT ÄRILEHES: Ansip Estonian Airi hukutanud riigiabist: meil ei olnud aega Euroopast luba küsida

 (232)
Andrus Ansip.
Andrus Ansip.Foto: Tiit Blaat

Endine peaminister Andrus Ansip, kelle juhitud valitsus Estonian Airile riigiabi andmise otsused tegi, ütles Ärilehele antud telefoniintervjuus, et abi andmine oli tollel hetkel ainuke võimalus lennufirmat pankrotist päästa ja ilma selleta oleks järgnenud ulatuslik katastroof.

Kas leiate, et Euroopa Komisjoni otsus, et Estonian Airi riigiabi oli ebaseaduslik, on õiglane ja põhjendatud?

Ma peaksin nüüd olema kollegiaalne konkurentsivolinikuga (otsuse tegi konkurentsivolinik taanlanna Margrethe Vestager – toim.). Teatavasti tema langetab otsuseid sõltumatult. Mul ei ole mõistlik talle hinnangut anda, seda enam, et tollase rahastamisotsuse tegi ju minu valitsus.

Eesti meedias on palju toodud paralleele Estonian Airi ja Airbalticu vahel. Need paralleelid päriselt kohased ei ole. Muidugi võib ju arutleda pikalt sellel teemal, et kas tegemist oli ühekordse abiga, mida maksti välja mitmes erinevas osas, või oli tegemist mitme erineva abipaketiga.

Teatavasti Läti puhul Euroopa Komisjon asus seisukohale, et „esimene kord, viimane kord“ printsiipi (riigiabi tohib anda kümne aasta jooksul ja kindla plaani olemasolul - toim.) oli järgitud, ja Eesti puhul leiti, et liiga pika aja jooksul osutati erinevatel kordadel Estonian Airile riigiabi.

Selle üle võib vaidlema jäädagi. Nii nagu ma ütlesin ka kunagi, kui me selle investeeringu Estonian Airi teha otsustasime, siis meil oli vaja aega võita. Komisjoni otsustamine võtab aega ja pärast komisjoni otsust on veel võimalik aega võita kohtusse pöördudes ja selle ajaga peaks Estonian Air kas suutma kasumlikuks muutuda või tuleb aega kasutada selleks, et alternatiivseid variante ette valmistada.

Praegu tuleb muidugi tunnistada, et seda aega kõige otstarbekamalt ei kasutatud. Estonian Air pole mitte ühelgi aastal kasumisse jõudnud. Võib ju öelda, et Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik ei hinda mitte praegust perioodi, vaid eelnevaid perioode, aga puht inimlikult on ju täiesti selge, et kui ettevõte on pidevas kahjumis ja see kahjum on väga märkimisväärne, suurusjärgus kümme miljonit eurot aastas, siis ega see usaldust ei ärata.

Riik andis abi aja võitmiseks?

Aja võitmiseks ja heas usus, et Estonian Air suudab kasumlikult majandada. Kui me oleks otsustanud seda investeeringut mitte Estonian Airi teha, siis see katastroof oleks ikka väga ulatuslik olnud.

See oleks tulnud ootamatult. Estonian Airi turuosa pärast Tero Taskila aktiivset laienemist oli üle 40 protsendi Tallinna lennujaamast. See kaos, mis oleks tekkinud, kui inimesed oleks üle öö jäetud kuhugi laia ilma peale koju saamist otsima, see oleks meeletult suur olnud.

Praegu, nagu mina siit kaugelt vaadates näen, on riik korralikult ette valmistanud. Mulle tundub, et praegune situatsioon on märkimisväärselt organiseeritum, kui see oleks olnud juhul, kui riik oleks omal ajal investeeringust keeldunud.

Ilma riigipoolse abita ei oleks Estonian Airil mingit võimalust olnud?

Absoluutselt mitte. See oleks olnud kohene, ilma igasuguse ettevalmistuseta pankrot. Ei mingeid asenduslende. Reisijatel oleks ilmselt lihtsalt olnud võimalus kuhugi pankrotipessa oma avaldus anda. Nende organiseeritud koju toomist ei oleks olnud võimalik korraldada.

Me omal ajal rehkendasime, et ainuüksi telefonile vastajaid oleks olnud tolles olukorras vaja 160-170 inimest, et kogu selle kaosega mingil määral toime tulla. Sellist võimekust ei olnud tollal mitte kuskilt võtta.

Kas oleksite komisjonilt siiski lootnud positiivset otsust või oli mingi hetk selge, et seda otsust ei tule?

Kui me selle investeeringu tegime, siis ma muidugi lootsin, et see otsus on positiivne ja abi on seaduslik. Selle aluseks loomulikult oleks olnud see, et restruktureerimisplaan oleks õnnestunud ning ettevõte oleks kasumlikult majandama hakanud. Paraku tuleb tunnistada, et seda ei juhtunud.

Abi anti ja ma ei pea seda raiskamiseks. Me anname ju ühistranspordile Eestis koguaeg abi. Bussiliiklusele, rongiliiklusele, praamiühendusele. Keegi ei pea seda kuidagi ebaseaduslikuks.

Mida te loodate uuest lennundusfirmast Nordic Aviation Group? Kas neil on lootust hakkama saada sellega, mis Estonia Airil ei õnnestunud?

Ma olen nendest teemadest nii kaugel, et ma ei tahaks hakata kommenteerima. Mul ei ole piisavalt informatsiooni. Ma ei tea nende äriplaanidest kuigi palju.

Aga ma olen optimistlik, ma usun, et puhtalt lehelt alustades on ikka lihtsam, kui püüda ettevõtet, mille ühe aasta kahjum oli üle 50 miljoni euro, kasumisse saada. See sõltub aga ettevõtte juhtidest ja eestlaste suhtumisest uude ettevõttesse.

Lennundusturul uue ettevõttega alustamine nüüd kerge ettevõtmine küll ei ole. Iseseisvalt kõikide litsentside hankimine on ikka aeganõudev. See võib võtta terve aasta.

Ma ei tea palju sellest, kuidas Eestis on asjad korraldatud, aga mulle tundub, et vähemalt on suudetud leida kokkulepped, et ollakse võimelised pärast Estonian Airi turult lahkumist järjekindalt lende korraldama hakkama. Kui hästi või halvasti, see on juba reisijate hinnata.

Igaljuhul on see olukord praegu palju parem kui kunagine väga suure tõenäosusega tekkida võinud olukord, kus lihtsalt tuhanded ja tuhanded reisijad oleks jäänud ilma peale laiali.

Kas tunnete vastutust Estonian Airi praeguse käekäigu eest, sest nagu ise mainisite, siis abi andmise otsused olid tehtud ajal, kui teie olite peaminister?

Need otsused olid toona langetud parima äranägemise järgi. Parimate teadmiste põhjal. Ka praeguste teadmiste juures ei oleks mul pakkuda ühtegi paremat varianti.

Mis need valikud siis olid – kas osutada abi ja püüda aidata Eesti inimesi ja ka mujalt tulnud ettevõtjaid, kes tahavad Eestis tegutseda, või siis lasta ettevõtte pankrotti ja pühkida oma käed puhtaks ning tekitada sellega majandusele väga suur tagasilöök. Vaadata pealt, kuidas sajad tuhanded reisijad lihtsalt rahast ilma jäävad pankrotipesas. See minu jaoks mitte mingil juhul mõeldav variant ei oleks olnud.

Riigi investeering oli ainus variant?

See variant oli ainus variant. Lehtedes heidetakse ka ette, et õigel ajal ei küsitud Euroopa Komisjoni nõusolekut investeeringu tegemiseks. Me ju näeme palju see otsustamine komisjonis aega võtab ja seda aega meil tollal ei olnud. See katastroofiline olukord oli ikka päevade, mitte kuude küsimus ja luba ei olnud aega küsida.

Liiga kiire oli?

Loomulikult. Tegelikult on mul praegu ka kiire, mu tööpäev alles algab .. (Ansip viibis Ärilehe telefonikõne hetkel Euroopa Komisjoni digivolinikuna Brasiilias interneti haldamise konverentsil – toim.).