airBaltic sai viie kuuga 13 miljonit latti kahjumit
Augulise sõnul teenivad lennufirmad peamiselt kasumit aprillist oktoobrini. "Me näeme, et ettevõtte teeb suvekuudel tööd tasakaalustamaks selle aasta varasemat kahjumit," lausus minister. Ta lisas, et viie kuu kahjum on suurem kui ettevõtte juhtkond plaanis ja tegemist oli ebakorrektse planeerimisega.
Augulis märkis, et airBalticu juhi Bertolt Flicki palk on ebaadekvaatselt kõrge ja ta teeb lennufirma aktsionäride koosolekul ettepaneku seda märgatavalt vähendada. Ministri sõnul tuleb lennufirma juhatuse tegevus üldiselt üle vaadata.
Flicki vallandamise kohta ütles Augulis, et selle peavad otsustama aktsionärid. 2009. aastal teenis Flick 240 000 latti, millele tuli juurde üle 50 000 lati lisatasusid.
Augulis annab Läti valitsusele teisipäeval ülevaate airBalticu auditist. Transpordiminister lisas, et valitsus peab otsustama lennufirma likviidsuse tagamise. Seda oleks võimalik teha suurendades ettevõtte kapitali, kuid seda peaks Augulise sõnul tegema airBalticu eraomanik Baltijas Aviacijas Sistemas (BAS), kuna riik teise omanikuna suurendas lennufirma kapitali möödunud aastal. Üks võimalus on kaasata uus investor väljastades uusi aktsiaid.
Ministri sõnul ei saa uus aktsionär olla offshore-firma, see peaks olema seotud lennundusega ja pärinema eeldatavalt Euroopast.
Augulise sõnul ei näidanud airbalticu audit märke maksejõuetusest.
Hiljuti teatasid airBalticu nõukogust lahkumisest kaks selle liiget. Mõlemad esindasid firmat BAS, mis osaliselt kuulub Flickile. Pärast kahe liikme lahkumist ei saa nõukogu enam vastu võtta otsuseid, kuna selleks on vaja nelja liikme häält. Nõukokku on aga jäänud ainult kolm valitsuse esindajat. Lähiajal peaks toimuma lennufirma aktsionäride üldkoosolek.
Hetkel kuulub airBalticust 52,6 protsenti Läti riigile ja 47,2 protsenti BAS-ile. Viimasest omab Flick 50 protsenti, teine pool BAS-ist kuulub Bahamale registreeritud firmale Taurus Asset Management Fund Limited.
