Airbusi ja Boeingu konkurents ajab maailma tülli
Taustaks veel mõlema lennukikompanii kodused tülid. Vaevalt olid jahtunud Boeingut pikka aega vaevanud pistiseskandaal sõjalennukite tellimustega seoses, kui avalikkuse ette tuli uus intriig. Boeingu bossil Harry Stonecipheril tuli see kevad tagasi astuda ?ebasobiva? suhte tõttu ühe oma naiskolleegiga.
Skandaalidest pole puutumatuks jäänud ka Airbus. Siin on küll põhjuseks võimumängud prantslaste ja sakslaste vahel. Teatavasti kuulub 80% Airbusist Euroopa Aeronautika- ja Kosmoseorganisatsioonile (EADS), kus omakorda on võrdsete 30-protsendiste osalustega suurimateks aktsionärideks prantslased ja sakslased. Saksa peakontoris, mis asub sümboolse nimega Willy-Messerschmitt-Straßel on viimasel ajal olnud kuulda nurinat. Kuigi kahele partnerile kuulub firmast võrdne osa, on sakslaste arvates kompanii juhtimine võrdsusest kaugel. Praegu on tulipunktis, kes saab Airbusi kauaaegse juhi Noel Forgeardi järglaseks. 22. juunil esitaski Saksa valitsus ultimaatumi, et Airbusi juhtimiskriis tuleb kiiremas korras lahendada. Sakslaste silmis tähendab see ilmselt mõne auväärse halli habeme ja kuldraamidega prillidega ning ilmselgelt doktoritiitlit kandva Saksa härrasmehe määramist.
Kohting WTO-s
Lennukitootjate siseprobleemid on siiski tühiasi. Mõlemad teavad, kus päris vaenlane asub. Ja asi kisub päris inetuks. Vastastikused süüdistused, konkurendi laimamine, jutud kokkumängust ja valetamisest. Kõrvalseisjad ütlevad, et põhjus on lihtne ? konkurents. See on midagi, mida lennukitööstuses pole ammu nähtud. 40 aastat on Boeing rahulikult maailma valitsenud. Kui veel kümme aastat tagasi oleks sõnade Airbus, Boeing ja konkurendid ühes lauses nimetamine kutsunud esile naerupahvakuid, siis nüüdseks on pilt muutunud. 2003. ja 2004. aastal on Airbus müünud esimest korda rohkem lennukeid kui Boeing. Eurooplastele annab see võimaluse uhkelt öelda, et oleme maailma tsiviillennunduse liidrid.
Airbusi edu on sundinud Boeingut tarvitusele võtma vastumeetmeid. Ameerika valitsus esitas eelmisel aastal WTO-le ametliku kaebuse Airbusi subsiidiumide osas. Ameeriklased on välja arvutanud, et alates Airbusi asutamisest 1970 on kompanii saanud subsiidiume üle 30 miljardi dollari. Eurooplased vastavad, et tegemist on olnud laenudega. Tõsi, riiklike laenudega. Tõsi, soodsate laenudega. Kuid siiski laenud koos intresside ja tagasimaksetega. Siiani on Airbus neid tingimusi korralikult täitnud.
Vastuseks ameeriklastele tegid eurooplased omapoolse kaebuse. Nemad on omakorda arvutanud, et alates 1992. aastast on Boeing saanud riiklike arendustoetuste, maksusoodustuste ning sõjandustellimuste kaudu kokku umbes 12 miljardi dollari suuruse riikliku subsiidiumi. Eurooplastele ei meeldi ka see, et Boeingus on tsiviilennundus ja sõjalennundus omavahel segamini nagu pudru ja kapsad.
Hetkel pole vaidlus tulemusi andnud. Juuni keskel blokeerisid mõlemad osapooled vastase kaebused. Uuesti peaksid need WTO-s arutlusele tulema järgmise kuu algul. Kõige hullema lahendusena nähakse seda, kui WTO peaks mõlemad kaebused rahuldama. See annaks nii euroliidule kui ka USA-le võimaluse teineteist sanktsioonidega üle külvata. Läbimurre lennukite alal võiks tähendada laviini vallandumist ka teistes valdkondades. Banaanid, teras, suhkur, puuvill ootavad oma järge.
Boeingu ja Airbusi võitlus on niikuinii tundlik teema. Selles ei puudu ka oma poliitiline sümboolika. Uus versus vana, Euroopa versus USA. Gerhard Schröderi kõne uue Airbus 380 testlennu sisseõnnistamisel on üsna kõnekas. Schröder rääkis siis vana Euroopa võidust uue tehnoloogia vallas, ilmselgelt vihjates Uue-Ameerika ja Vana-Euroopa alastele teooriatele.
Airbusi pidu
Täpselt samal ajal kui WTO-s arutati Airbusi ja Boeingu kaebusi, toimus Pariisi külje all Le Bourget?s maailma lennunduse tähtsündmus. Kui pealtvaatajate pilgud olid pööratud hulljulgetele vigurlenduritele, mürisevatele hävituslennukitele ja majesteetlikele reisilennukitele, siis maailma lennundusinvestorite, aktsionäride ja lennukompaniide juhtide huvi on mujal. Nemad tunglesid konditsioneeritud briifinguruumide uste taga, kus Boeingu ja Airbusi bossid, naeratus näol, oma firma käekäigust rääkisid. Nimelt on kujunenud tavaks, et sellistel suurtel lennundus-sündmustel teatavad lennukitootjad oma majandustulemustest ja räägivad sellest, kuidas läheb. Tähtsaimaks indikaatoriks on raportid, kus räägitakse uutest tellimusnumbritest.
Selle aasta Bourget lennushow lõi selles osas kõiki ootusi. Esmakordselt ajaloos teatati üle 50 miljardi dollari suurustest tellimusmahtudest. Paljud peavad seda lõplikuks märgiks, et 2001. aasta 11. septembrist alguse saanud lennunduskriis on läbi saanud. Airbusi osa sellest on 33,5 miljardit ning Boeingul 15,2 miljardit. Just Airbusi viimase minuti lisandus 3,6 miljardi dollari ulatuses tõstis kogusumma üle selle maagilise 50 miljardi piiri.
Aga ka siin ei saa konkurendid päris vait olla. Boeing süüdistab Airbusi tellimuste ?kogumises?. Kui Boeing jaotab oma tellimusmahtude teatamist pikema aja peale, siis Airbus käib kõik ühekorraga letti, et paista suuremana ning saavutada rohkem meediakära. Boeingut häirib ka Airbusi harjumus mitte tõmmata jäika joont allkirjastatud tellimuse ja eellepingu vahele.
Uued mudelid tulevad turule
Kuidas iganes numbritega on, selge on paar fakti. Viimased kaks aastat on Airbus Boeingule ära teinud. Müüdud on rohkem lennukeid, toodetud on rohkem lennukeid ja mudeleid on rohkem uuendatud. Kõige tähelepanuväärsem on ülisuure A 380 turuletulek. Boeingu bossid muidugi naeruvääristasid seda. Nemad prognoosisid, et ega rohkem kui 200 sellist lennukit küll paarikümne aasta jooksul müüa ei suudeta. Üllatusena selgub, et juba praegu on müüdud ligi 200 lennukit ja seda ajal, mil esimese seeriatootmises A380 valmimiseni on veel rohkem kui aasta aega. Airbusi juhid vihjavad, et nemad tahaksid küll uut hiiglast pigem 2000 masina kanti müüa.
Viimasel poolaastal on ka Boeing hambaid näidanud. Müügimeestele on kõva press peale pandud ja esimesed tulemused on näha. Kõige olulisemas turusegmendis, keskmise suurusega lennukite osas on Boeing viimastel kuudel domineerinud. Lõpuks on hakanud müük minema ka Boeingu uue mudeli 7E7 Dreamliner osas. See on täiesti uus ja revolutsiooniline lennuk, mis peaks paika panema uued standardid kütuse- ja energiasäästlikkuse alal. Kui see lennuk 2008. aastal seeriatootmisse jõuab, siis on üle 18 aasta tegemist täiesti uue Boeingu mudeliga. Nii mõnedki Boeingu bossid on ajakirjanike eemalolekul vihjanud, et eks laiskus uute mudelite väljatöötamisel on olnud ka Boeingu hädade peamine põhjus. Võib küll rääkida Euroopa subsiidiumidest, kuid tegelikult on liiga kauaks jäädud tukkuma müügihittide 737 ja 747 edu najale.
Enamik analüütikuid ja isegi Airbusi emafirma EADS-i juhid usuvad, et sel aastal peaks Boeing Airbusi edestama. Sama meelt pole aga Airbusi müügijuht John Leahy, kes arvab, et Airbus peaks Boeingust üle käima ka aastal 2005.
Rivaalid
Airbus
?? 2004 käive: 20 miljardit eurot
?? Toodetud lennukeid: 320
?? Tellitud lennukeid: 370
Aktsionärid
?? 80% Euroopa Aeronautika ja Kosmoseagentuur
?? 20% BAE Systems (British Aerospace)
?? Töötajaid: 53 000
Boeing *
?? 2004 käive: 42,3 miljardit eurot
?? Toodetud reisilennukeid: 285
?? Tellitud reisilennukeid: 195
Aktsionärid
?? Erinevad erainvestorid
?? Töötajaid: 159 000
Allikas: Airbus, Boeing
* Lisaks reisilennukitele toodab Boeing ka sõjalennukeid ning teisi sõjatööstusega seotud tooteid.
