Pilv  kinnitas, et  nii tema kui ka kõik teised kaitsjad on antud asjas terve menetluse jooksul igakülgselt ja põhjalikult analüüsinud  õiguslikult kaitsepositsiooni ja esitanud kõik kohtualuste kaitseargumendid, mis on kaitsja kohustus ja roll igas menetluses.

"Kaitsja roll peab menetluses olema aktiivne ja  võimalikult kõikehõlmav ning klienti kaitsev. Nendest põhimõtetest on lähtutud ka käesolevas menetluses ja tehtud tööde ja osutatud õigusabi kvaliteeti pole põhjust häbeneda. Kõik seisukohad, taotlused ja õiguslikud argumendid on  eelnevalt kooskõlastatud kaitsealusega  ning Villu Reiljanil ei ole olnud  ühtegi sisulist etteheidet õigusabi kvaliteedi ja kaitsetaktika osas," ütles Pilv.

1. juuli artiklis oli kirjas: „Riigikohus arvustas teravalt Villu Reiljanit ja Toomas Annust ning tema ettevõtteid kaitsnud vandeadvokaatide ja nende büroode tööd, öeldes, et "valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud ja millises mitte. Selles asjas osutus suur osa Reiljani ja Annuse kassatsioonide väidetest põhjendamatuks."

Aivar Pilve sõnul oleks ka imelik, kui oluline osa  kaitsjate väidetest oleks kohtu poolt põhjendatuks tunnistatud olukorras, kus kohtuotsus oli süüdimõistev. „Kaitsjate kutsenõuetest tulenev kohustus  on isiku kaitseõiguse tagamiseks esitada kohtule võimalikult palju erinevaid tõendeid ja taotlusi  oma kaitsealuse kaitseks ning nende põhjendatust ja õigsust hindabki kohus. Kaitse töö selles kohtuasjas on olnud väga mahukas ja keeruline ning õiguslike  positsioonide esitamiseks on eelnevalt tehtud põhjalikke analüüse, milleks kuluvat aega  ja ettevalmistus Eesti kohtupraktikas menetluskulude suuruse hindamisel kohtud enda jaoks teadvustada ja ette kujutada ei suuda. Kasutasime kõik võimalused igakülgseks kaitseks maksimaalselt ära," ütles Pilv.

Ta lisas, et  Riigikohtu poolt  erinevad  lõpuni vastamata küsimused  ja lahendis esinevad käsitlused viitavad selgelt ebapiisavale õigusselgusele ja tekitavad  tuleviku suhtes küsimuse, mis suunas  Eesti õigusemõistmine edaspidi areneb ja kui kaua võtab aega mõistetava ja selgema kohtupraktika kujunemine.

1. juuli artiklis oli kirjas: Paljuski põhinevad kõnealused kassatsioonid kaitsjate poolt juba esimese ja teise astme kohtu menetluses esitatud argumentidele/.../ Esmalt osutab kolleegium sellele, et Reiljani kaitsja kassatsioon (195 lk), aga eriti Annuse kaitsja kassatsioon (323 lehekülge) on nende sisu arvestades ülepaisutatud, sisaldades mahukalt põhjendamatuid kordusi ja ebaolulisi detaile.

Aivar Pilv selgitab, et keeruline ja mahukas protsess, mis on läbinud mitu kohtuastet tähendabki seda, et Riigikohtu tasandil tuleb anda  tihti korduvaid selgitusi. Antud juhul pidid kaitsjad vaidlustama  ringkonnakohtu  süüdimõistvat otsust, mis andis täiesti  erineva hinnangu võrreldes maakohtu õigeksmõistva otsusega. 

"Riigikohtu poolt ringkonnakohtu otsuse suhtes antud erinevad õiguslikud hinnangud viitavad sellele, et kaitsjate kriitika ja käsitlused olid reas põhiküsimustes põhjendatud. Seejuures järgis Villu Reiljani kaitsja kassatsioonkaebuse koostamisel ringkonnakohtu otsuse ülesehitust ja struktuuri ning  teatud kordused tulid eelkõige just eesmärgist mitte jätta ühtegi kohtu järeldust käsitlemata."

Pilve sõnul pole kaitsja jaoks midagi hullemat, kui lugeda otsusest, et kaitsja on jätnud midagi  käsitlemata. Siis on põhjust kohtul etteheiteid teha, et  kaitse on olnud puudulik ning seda ei soovi ükski advokaat kogeda.

1. juuli artiklis oli kirjas: Valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud ja millises mitte. Selles asjas osutus suur osa Reiljani ja Annuse kassatsioonide väidetest põhjendamatuks," arvustab kohus Pilve ja Glikmani kaitsekvaliteeti.

Aivar Pilv ei ole nõus, et kohus arvustas kaitsekvaliteeti, pigem kaitsestrateegiat, mida aga kohus arvustada ei tohiks. Advokaadi sõnul ei saa  aktiivne kaitseõiguse kasutamine olla etteheidetav nagu seda tegi ringkonnakohus oma otsuses kaitsjate taotlusi ja seisukohti  käsitledes ning leidis, et see mõjutas menetluse pikkust.

"Üldtunnustatud rahvusvaheliste põhimõtete selline kitsendav tõlgendamine meie kohtusüsteemis paneb küsima, kas kaitse peaks olema formaalne või sisuline. Mõistan, et ka kaitsjate aktiivne töö antud menetluses tegi asja kohtu jaoks keeruliseks  ja koormavaks, kuid seeläbi ei saa välistada või piirata kaitseõiguse teostamist. Riigikohus on olulisena nentinud, et kaitsetöö  pole kohtumenetlus venitanud ega takistanud," rääkis Pilv.

„Meile on ette heidetud, et me oleme olnud liiga aktiivsed. Seda ei saa pahaks panna ei kaitsjatele ega ka kaitstavatele, kes olid asja mahu osas fakti ette pandud . Jah, kohtumaterjali maht on maadevahetuse asjas 40 000 lehekülge, aga prokuratuur polnud  ka valmis seda enne kohtumenetlust vähendama ebaoluliste tõendite välistamise  kaudu, mida kaitsjad taotlesid juba kohtueelse menetluse lõpus. Mul on tagantjärgi tunne, et Eesti kohtusüsteem ei olnud nii mahukaks kohtuvaidluseks lihtsalt valmis," ütles ta. Pilv kritiseerib ka seda, et kohtualuseid on ebamõistliku  mahu  tõttu ka liiga kaua väntsutatud ehk arvestatud ei ole mõistlikku menetlusajaga.

Kaitsekvaliteediga on kogu menetluse vältel Pilve sõnul  rahul ka Villu Reiljan, kellega neil advokaadi sõnul oli terves menetluses väga hea ja arukas koostöö ning mõistmine. „Saime riigikohtus vähemalt mõnedes olulistes küsimustes siiski õiguse. Altkäemaksu süüdistus muudeti pistiseks. See võib pealtnäha tunduda ebaolulisena, kuid õiguslikus mõttes on tegu täiesti erineva õigusliku käsitluse ja otsusega. Kohus leidis sellega, et maadevahetusega ei ole rikutud ei seadust ega haldusmenetluse põhimõtteid. See on olnud kogu kohtuasja üks olulisemaid küsimusi," ütles Pilv.

Teine oluline küsimus on olnud jälitustegevusega seonduv. Sedagi on kaitsjad kohtumenetluse käigus korduvalt pidanud lahti kirjutama. Nimelt on küsimuse all, millised tingimused peavad olema täidetud, et jälitustegevus oleks seaduslik. „Selles küsimuses on riigikohus läinud vastuollu oma varasema praktikaga ja ka Euroopa Inimõiguste kohtu praktikaga. Load on kaitsja meelest motiveerimata. Kuidas on jälitustegevuse loa põhjendatust kontrollitud? Kuidas pikendamist on kontrollitud? Kas sellise intensiivsusega jälitustegevuse kohaldamine on proportsionaalne?" loetles Pilv kaitse poolt menetluse käigus pidevalt esitatud küsimusi.

1. juuli artiklis oli kirjas: „Villu Reiljani kaitsja (Aivar Pilv - toim.) taotluses nimetatud 25 746 eurot 6 senti ja Toomas Annuse, AS Järvevana ja E.L.L. Kinnisvara AS-i taotluses märgitud 43 320 eurot 36 senti ületavad aga kolleegiumi hinnangul kaitsjatasu mõistliku suuruse piiri,"leiav kohus.

Aivar Pilv on riigipoolse tasu hüvitamise süsteemi suhtes kriitiline ja mitte ainult antud asja taustal. „Kahjuks on nii, et kohtud kärbivad järjepidevalt  menetluskulusid õigusabi suhtes nii kriminaal, tsiviil- kui ka haldusasjades.  Kohtud leiavad  sageli , et  kogu menetlusega seotud tööd oleks saanud teha ka väiksema ajaga. Paraku  jõuavad kohtu  lauale mõlema osapoole väljatöötatud positsioonid ja  menetlusdokumendid, aga nad ei suuda reaalselt hinnata, kui palju on üks või teine osapool teinud selle nimel  eeltööd. See tööaega ei mahu advokaaditöös sellistes keerulistes asjades  kunagi tööpäeva raamidesse ning pikad õhtud ja ka ööd kerivad märkamatult asjasse pandud aega ja energiat," ütles Pilv.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas esmaspäeva õhtul avalikustatud otsusega maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad altkäemaksu võtmise ja andmise asemel süüdi pistise võtmises ja andmises, kuid jättis ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata. Ainsana lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu Einar Vettuse suhtes.