Aivar Rehe surm on pannud taanlased mõtlema pangatöötajate turvalisusele


Aivar Rehe koduhoov 25.09.2019
Aivar Rehe koduhoov 25.09.2019Foto: Andres Putting

Taani valitsus on asunud kaaluma abinõusid, kuidas kaitsta senisest paremini pangatöötajaid, kes on seaduse järgi kohustatud uurimisasutusi kahtlasi tehinguid tegevatest klientidest informeerima, kuid seisavad seetõttu silmitsi ka kõrgendatud ohuga.

Taani valitsuse plaanitav seadusemuudatus aitaks hoida pankadel klientide eest saladuses, kui neid ja nende tehinguid on hakatud rahapesu kahtlusest ajendatuna uurima, kirjutab Bloomberg. Taani pangaliit Finans Danmark ütles eile, et toetab seda algatust.

Pangatöötajate turvalisus on Taanis suure tähelepanu alla sattunud pärast seda, kui üleilmne pangandussektor toibub Danske Eesti filiaali 2006-2015 juhtinud Aivar Rehe surmast, mis eile hommikul avalikuks sai.

Taani ise püüab tänaseni taastuda Euroopa suurimaks rahapesuskandaaliks tituleeritud Danske skandaalist, mis eelmisel aastal lahvatas. Danske panga näol on Taani suurima pangaga.

Pärast skandaali avalikuks tulemist on Taanis läinud palju auru tegevustele, mis aitaks tugevadada rahapesu vastast võitlust nii seaduste kui muude regulatsioonide tasandil, tuues kaasa nii kõvemaid trahve kui karmimaid aruandlusnõudeid.

Reeglite karmistamine on toonud kaasa ka soovimatuid tagajärgi. Finans Danmarki sõnul seisavad Skandinaavia pangatöötajad pidevalt silmitsi nende klientide kättemaksuga, kelle kohta on rahapesu kahtluse tõttu uurimisasutustele avaldus tehtud. „See on suur probleem,” märkis Kopenhaagenis tegutsev organisatsioon.

Seotud lood:

Nii ongi Taani valitsus asunud otsima täiendavaid võimalusi, kuidas kaitsta neid pangatöötajaid, kes on seaduse järgi kohustatud kahtlastest tehingutest uurimisasutustele teada andma, ütles Taani pangaliit. Juba eelmisel aastal jõudis nendeni juhtumeid, kus erinevad pangatöötajad kurtsid, et neid on hakatud rahapesu vastaste meetmete karmistamise tõttu klientide poolt taga kiusama.

Danske pank ise on tunnistanud, et üheksa aasta vältel läbis panga Eesti haru 200 miljardi euro väärtuses kahtlast päritolu raha. Panga suhtes on mitmes riigis seetõttu algatatud kriminaaluurimine. Ka on panga aktsionärid panga väärtuse languse tõttu kohtuasja algatanud. Panga uus tegevjuht Chris Vogelzang on lubanud, et tema esmaülesanne on usalduse taastamine.

Taani valitsuse plaanitava seadusemuudatuse kohaselt ei pea maksuamet enam teavitama neid inimesi, kelle suhtes on uurimisasutustele rahapesukahtlus esitatud.