2017. aasta novembrist Tallinna abilinnapea ametit pidava Riisalu sõnul ei saa kiiresti rikkaks saamine olla ettevõtjaks hakkamise ajendiks. „Eesmärk võiks olla millegi loomine – organisatsiooni ülesehitamine, toote arendus, turule toomine – ehk tahe midagi ära teha. Kui ollakse nõus panustama aega, leidma raha ja on hea idee, siis alustatagu oma äriga. Hea algus ettevõtjaks hakkamisel on ka see, kui hobist saab ühel päeval äri. Isiklik näide – minu suurima kapitali efektiivsusega projekt läbi aegade on olnud Meie Mees,“ kirjeldas Riisalu.

Riisalu soovitas täna Tallinnas toimunud üle-eestilise ettevõtlusnädala avadebatil valida palgatöö, kui ollakse mingile väga kitsale alale spetsialiseerunud, inimese isikuomadused ei sobi ettevõtjaks olemisega, ta ei soovi oma aega piisavalt panustada või puudub hea idee. Lisaks Tallinna abilinnapea kõrval arutlesid ettevõtjaks hakkamise või palgatööle jäämise plusside ning miinuste üle Maakondlike Arenduskeskuste juhatuse liige Andres Huul, väikeettevõtja Maire Forsel ja veiniekspert Kalev Vapper.

Andres Huul tõi välja, et kui soovitakse elada looduse keskel maapiirkonnas, kus on vähe tööpakkujaid, on ettevõtjaks hakkamine üks võimalusi. „Sel juhul tuleb esmalt luua sissetulek endale ja siis ka kogukonnaliikmetele. See nõuab nii eneseusku kui töökust, aga preemiaks on edu korral majanduslik vabadus,“ märkis ta.

Maire Forsel tõi välja, et tänases kiirelt muutuvas maailmas peaks kõigil olema valmidus oma elu muuta. „Töökohad tekivad ja kaovad kiiremini kui iial varem. Seetõttu ei saa keegi meist olla kindel, et tema palgatöö pensionini kestab. Kui hoida tagataskus kasvõi imepisikest äriideed, on töötuks jäädes pehmem maandumine. Et see idee lihtsamalt tekiks, tuleb läbi elu uusi asju õppida ja vanus pole siin takistuseks. Maailmas on miljoneid probleeme – peab neist leidma ja lahendama vaid ühe, et saada ettevõtjaks,“ selgitas Forsel.

Kalev Vapper leidis, et ettevõtlusega alustades tuleb kõvasti rügada ja teha kompromisse ning see võib väljenduda nii vaba aja kaotuses kui ka peresuhetes. “Alustavad ettevõtjad loodavad sageli liiga palju heale õnnele või sõpradele. Tegelikult on vaja teha realistlik äriplaan ning hoida esmalt kõik kulud range kontrolli all,” rääkis veinieekspert.

Üle-eestiline ettevõtlusnädal toimub 7.–13. oktoobrini ning selle juhtmõte on „Samm Sinu unistusteni“. Kokku toimub ettevõtlusnädala raames kõigis Eesti maakondades enam kui 300 temaatilist üritust. Korraldatakse ettevõtlusega alustama julgustavaid seminare, konverentse, töötubasid, ettevõtluskohvikuid ning muudes formaatides üritusi.

Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused juba 14. korda. Seda viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.