Aivar Sõerd: eelarvemiinus ei tulnud ootamatult, see on vastutustundetu eelarvepoliitika paratamatu tagajärg

 (63)
Aivar Sõerd
Aivar SõerdFoto: Madis Veltman

Eesti riigieelarve on nagu mõne poliitiku kunagine plagiaaditunnustega diplomitöö, kus töö kaitsmise hetkel oli kõik korras, nüüd aga enam mitte. Riigieelarve kinnitamisel riigikogus räägiti meile, et eelarve olevat lausa ülejäägis. Nüüd aga kurdab peaminister Jüri Ratas, et riigieelarve on miinuses ja seis on nii kehv, et seda tuleb kohe kiirkorras kärpima hakata. Plagiaat on pettus ja ka Jüri Ratase valitsuse puhul on tekkinud muster, kus riigieelarve andmeid on ilustatud ja ehitud valedega.

Veebruari lõpus jõudis Harjumaa inimeste postkastidesse valimisreklaam, kus minister Tõniste kiitleb, et eelmise aasta riigieelarve lõpetasime ülejäägiga ja tänavuse aasta eelarve ülejääk pidavat olema lausa 130 miljonit eurot. Kuidas on võimalik, et vähem kui ühe kuu möödumisel rahandusministri valimisreklaami postitusest osutub ülejäägiga riigieelarve puudujäägis olevaks?

Eelarvemiinus oli teada juba tänavuse riigieelarve vastuvõtmisel

Järgmisel nädalal avaldab statistikaamet andmed selle kohta, kui suur eelmise aasta riigieelarve miinus oli. Midagi toredat pole aga loota ka tänavusest eelarvest. Jaanuarikuu maksulaekumised pole kiita, eriti murelikuks peaks tegema käibemaksutulude laekumise aeglustuv trend. Piirikaubanduse vohamise tõttu on erakordselt vilets ka aktsiisitulude laekumine. Tänavu pole enam riigieelarvesse laekumas ka sellist rahasüsti, mis eelmisel aastal tuli seoses Tallinna Sadama aktsiate müügiga. Sadama aktsiate müügiraha kulutati ära ühe aastaga.

Seotud lood:

Rahandusminister Tõniste on öelnud, et 2019. aasta riigieelarvet tuleb kärpida, kuna 2018. aasta eelarve miinus võib olla suurem kui 1 protsent SKPst. Tegelikult on 2019. aasta eelarve probleemid veel suuremad kui eelmise aasta eelarve miinus. Juba tänavuse riigieelarve vastuvõtmisel riigikogus selgus, et on vaja täiendavaid meetmeid eelarve tasakaalu saavutamiseks. Meetmeid eelarvepositsiooni parandamiseks valitsuselt aga ei tulnud. Eelarvet esitles minister lausa ülejäägis olevana, mis ei saanud vastata tegelikkusele.

Reserve tühjendatakse kolmandat aastat järjest

Indikatsioon sellest, et riigieelarvega on asjad halvasti, tuli ka riigikassa reservide aruannetest. Reservid on vähenenud kolm aastat järjest. Eelmise aasta lõpu seisuga oli riigikassasse põhiliselt sotsiaalkindlustusfondide reservidena hoiustatud 1,3 miljardit eurot. Likviidsusreservis oli sellest alles 677 miljoni eurot. Tegemist on siseriikliku laenu võtmisega sotsiaalkindlustusfondidelt, mida teadaolevalt ametlikus võlakoormuse statistikas ei kajastata.

Reservide tühjendamine jätkub hirmsa hooga ka sellel aastal. Aasta kahe esimese kuuga on reservidest kadunud veel 168 miljonit eurot. Veebruari lõpu seisuga oli likviidsusreservis alles 509 miljoni eurot. Kuna üksikisiku tulumaksutagastused jäid põhiliselt märtsikuusse, siis võib reservi jääk minna allapoole kriitilist kohustuslikku miinimumvaru. Siit võis sündida ka rahandusministri plaan hakata kiirkorras välja andma lühiajalisi võlakirju. Sisuliselt on tegemist tarbimislaenuga jooksva eelarvemiinuse katteks.

Kulukate valimislubaduste täitmiseks raha pole

Riigieelarve kehva seisu juures on peaminister kiidelnud, et justnagu oleks valitsus teinud suurt tööd riigi võlakoormuse vähendamisel. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil tunnistas minister Tõniste, et eelmisel aastal maksti riigivõlga tagasi 2 miljonit eurot, ehk täiesti olematu summa. Seega reservide tühjendamist ei saa kuidagi põhjendada ka laenude tagasimaksmisega.

Töötukassa ja haigekassa kriitilise piirini tühjaks tehtud reservide arvel pole enam pikemalt võimalik riigieelarve jooksvat miinust katta. Kulukad valimislubadused aga vajavad täitmist. Selle tõttu pole ime, et koalitsioonikõneluste umbsetest ruumidest on välja imbunud spekulatsioonid plaanidest lammutada pensioni teine sammas. Sellest loodetakse riigieelarvesse täiendavat lisatulu, kui riik lõpetaks teise samba sissemaksed või teeniks tulumaksust lisatulu, kui osakuomanikud oma pensioniosakud maha müüvad. Selline finantstrikk oleks aga veelgi küünilisem ja veelgi laastavamate tagajärgedega kui senised eksperimendid aktsiiside ja piirikaubandusega. Eelarvestatistikas võidakse see klassifitseerida ka ühekordse mõjuga tuluks ja mitte arvestada katteallikana.